JALKA │ Kaire Palmaru piirkondlikke treeninguid vedamas

Eesti koondist 104 mängus esindanud Palmaru võttis U14 vanuseklassi piirkondlike treeningute koordineerimise sel kevadel üle Kaidi Jekimovalt. Esimesed nädalad uues ametis läksid Palmaru sõnul justkui linnulennul, sest vaid kahe nädalaga tuli end kõigega kurssi viia, leida treeninguteks vajalikud juhendajad, väljakud ja suhelda klubidega mängijate saamise jaoks.

„Hakkasime kohe treeningutega peale ja esimesed kuud on läinud kiiresti, aga arvan, et hästi,“ muljetas Palmaru. „Tundub, et tüdrukutele on meeldinud, sest nad on ka järgmisesse trenni tulnud.“

Kuidas mängijaid valitakse?

Tüdrukute U14 piirkondlike treeningute eesmärk on pakkuda kvaliteetseid lisatreeninguid konkreetsele vanuserühmale. Sel aastal osalevad treeningutel mängijad sünniaastaga 2004, 2005 ja 2006. Tegemist on vanuserühmaga, kes on sel ja järgmisel aastal potentsiaalsed tüdrukute U15 koondise kandidaadid, kuid praegu noortekoondise nimekirjas pole.

U14 piirkondlikele treeningutele ei pääse aga kõikide klubide kõik mängijad, kes noortekoondise ringist välja on jäänud. Palmaru selgitas, et klubid ise valivad etteantud mängijate arvu järgi välja need tüdrukud, keda nad treeningutele saata tahaksid. Näiteks esimeses ringis, mis peeti aprilli keskpaigast kuni aprilli lõpuni, osales kokku 122 tüdrukut.

Mängijate valimiseks on projektis paika pandud kindel süsteem: iga klubi saab põhinimekirja saata viis väljakumängijat ja ühe väravavahi, varunimekirja võib saata kolm mängijat. Klubi treener saab iga treeningringi puhul mängijaid muuta ehk esimeseks ringiks esitatud mängijad ei pruugi olla samad kes teises või kolmandas ringis. Kui põhinimekirjas olev mängija ei saa mingil põhjusel piirkondlikul treeningul osaleda, saab treener sel korral saata mõne varunimekirjas oleva mängija tema asemele.

Reguleeritud on ka neidude U15 koondise nimekirjas olevate mängijate kaasamine. Esimene reegel on lihtne: koondises olevaid tüdrukuid piirkondlikele treeningutele ei kaasata. Juhul kui mängija jääb aga U15 koondise nimekirjast välja, saab treener anda sellest Palmarule teada. Seejärel saab selle mängija lisada piirkondlike treeningute nimekirja.

Regionaalsed treeningud toimuvad kord kuus ja nii olid juunikuise jaanipäeva kandis kavas kolmanda ringi treeningud. Treeningud toimuvad neljas eri piirkonnas: Harjumaal, Rakveres ja Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis, Pärnu ja Saaremaa kandis. Kuigi piirkondi on neli, tehakse treeninguid igas ringis viis.

„Kui kolmes piirkonnas on meil üks treeningrühm, siis Harjumaal on kaks, sest klubisid ja mängijaid on nii palju, et muidu läheks grupp liiga suureks,“ selgitas Palmaru.

Soovitakse aidata ka klubisid

Igas ringis peetakse igas piirkonnas seega üks ja Tallinnas kaks treeningut, kuhu on kokku kutsutud sama regiooni jalgpallurid. Iga treening kestab kaks tundi ja treeningute eesmärk on arendada mängijaid. Põhifookuses on mängijate individuaalsed tehnilised oskused ja üldfüüsiline kehaline ettevalmistus.

Palmaru lisas, et treeningute kaudu loodetakse peale mängijate jõuda ka klubideni. Selleks on klubide treenerid oodatud regionaalseid treeninguid vaatama ning lisaks saavad nad kohapeal teiste treeneritega kogemusi vahetada. Samuti saavad treenerid mõtteid vahetada naiste A-koondise juhendaja Jarmo Matikaineniga, kes on samuti piirkondlike treeningute projekti kaasatud. Treenerite hulka kuuluvad ka tütarlaste koondiste peatreenerid, piirkondlikud abitreenerid ja piirkondlikud väravavahtide treenerid. Peale nende on kaasatud treeningutele füsioterapeudid ja videoanalüütik.

 „Tahame klubidele toeks olla,“ rääkis Palmaru, kelle sõnul jõuab piirkondlikke treeninguid vaadates ja teiste treeneritega aru pidades projekti mõju veelgi kaugemale. „On mängijaid, kes on meie treeningutel sooritatavaid harjutusi juba teinud, aga mõnes klubis võibolla pole selliseid harjutusi tehtud. Võibolla leiab mõni treener oma mängijate kaudu harjutusi, mida ka oma klubis teha.“

Kui klubide treeneritel pole võimalik ühistreeninguid vaatama tulla, saavad nad tagasisidet video teel. Nagu mainitud, on projekti kaasatud videoanalüütik, kes aitab treeningud salvestada. Materjal saadetakse klubidele. Treenerid saavad siis näha, mida treeningutel tehti ning kuidas nende mängijatel läheb.

Oma esimeste kuude kohta uues ametis nentis Palmaru, et võrreldes aastatetaguse seisuga on jõudsalt arenetud. Ta meenutas, et kui tema oli noor jalgpallur, oli Eestis raske leida väärilisi vastaseid, sest tüdrukute jalgpall polnud nii kaugele arenenud.

„Meil olid vaid üksikud võistkonnad ning pidime käima Soomes ja Rootsis turniiridel, et saaks mängida tüdrukute vastu. Eestis mängisime suuremas osas poiste vastu,“ meenutas Palmaru.

Olles nüüd aktiivsemalt U14 vanuses tüdrukutega kokku puutunud, rõõmustas endine koondislane selle üle, et noortekoondise ring muutub järjest laiemaks: „On väga tore, et mängijaid on nii palju, aeg on edasi läinud ja tüdrukuid jõuab rohkem jalgpalli juurde.“

Hunt Kriimsilma mitu ametit

Kui Eesti rekordinternatsionaal aprillikuus jalgpalliliidus täiskohaga tööle hakkas, ei olnud piirkondlike treeningute projektijuht aga sugugi Palmaru ainuke amet. Peale projektijuhtimise tegutseb ta ise – nagu varem mainitud – nendel treeningutel treenerina, töötab U19 ja U18 neidude koondiste abitreenerina ning loodab tulevikus kaasa lüüa ka rahvajalgpalli projektides. Seda viimast pole ta veel jõudnud lihtsal põhjusel: esimesed kuud on möödunud nii kiiresti, et pole olnud aega muude ülesannetega tegeleda. Pärast paarikuist ametiaega tunnistab Palmaru, et treeneri ja jalgpalliametniku töö on sootuks teistsugune kui mängijaroll.

„Mängijana lihtsalt tuled ja teed seda, mida õpetatakse, ning naudid jalgpalli mängimist, aga treenerina pead palju asju korraga teadma, nägema ja jälgima. Kui lapsed sind kuulavad, siis pead juhtima tähelepanu õigetele asjadele,“ ütles Palmaru.

Tulevikuplaanide kohta värske piirkondlike treeningute projektijuht üleliia palju avaldada ei taha, sest kes teab, mis projektil veel ees seisab.

„Kuna olen ikkagi väga uus selle projekti juures, ei ole ma veel kõiki ideid ja eesmärke lõpuni jõudnud mõelda. Mõtteid tekib kogu aeg juurde,“ jättis Palmaru otsad lahtiseks.

Lugu ilmus augustikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts
Pildil Palmaru esindamas Eesti koondist
Foto: EJL