JALKA | Raiko Kokmann: tahan anda panuse noortejalgpalli

Räpinast pärit Raiko Kokmann on peale jalgpalli tegelenud ka korvpalli ja kergejõustikuga, mispärast pole üllatav, et ülikooli jõudes olid tema erialavalikud seotud spordiga. Kuigi noormees mõlgutas ka spordiajakirjaniku karjääri mõtteid, kaldus kaalukauss siiski füsioteraapia kasuks ja õpingute kõrvalt jõudis ta töötada Tartus Santose klubi juures. Kui mullu suvel oli magistripaber käes, asus Kokmann tööle aga Eesti Jalgpalli Liidus (EJL), kus on tema peamised hoolealused EM-finaalturniiriks valmistuva U17 koondise mängijad.

EJLis on Kokmann ametis füüsilise ettevalmistuse treenerina. Kuigi see hõlmab endas ka koormuste jälgimist, vigastuste ennetamist ja jõutreeningu koordineerimist, on ta lühikese aja jooksul avastanud, et see amet tähendab veel palju muudki.

„Juurde on tulnud väga palju tahke ja selliseid asju, mida ma poleks osanud ette näha,“ nendib Kokmann. Näiteks on U17 koondise juures tegutsev treener asunud kasutama videoanalüüsi, et näidata mängijatele nende liikumisviise või asendeid konkreetsetes olukordades. „Eelmisel aastal tegime lihtsamaid asju, et saaksin poistega tuttavaks, aga nüüd oleme läinud positsiooni- ja kohati ka olukorraspetsiifilisemaks.“

Selliste ideedega käis Räpinast pärit noormees tutvumas Walesis, täpsemalt Swansea City klubi juures. Kokmann selgitas, et seal on sarnast lähenemist kasutatud viis-kuus aastat ja tema soovib seda ka Eestis rohkem juurutada. Üks tõehetk on tänavune Balti turniir, kus Kokmanni sõnul proovitakse õpitud ideid ellu viia.

„Mängijad peaksid oskama lugeda vastaste kehakeelt ja teadma, kuhu nad tahavad vastast suunata,“ selgitab Kokmann. „Siis saaksime neid olukordi oma hüvanguks ära kasutada ja saavutada võimalikult palju eeliseid.“

Eelmisel suvel U17 koondisega ühinenud füüsilise ettevalmistuse treener on küll noortekoondise taustajõududest kõige noorem, kuid see ei takista tal oma arvamust avaldamast. Ja enamasti võtab peatreener Norbert Hurt teda ka kuulda. Noorus ei takista Kokmannil ka mängijatega suhtlemist.

„Olen teadlikult teinud ennast kraadi võrra madalamaks, et neil oleks minuga lihtsam suhelda – ja praegu on see hästi toiminud,“ tunnistab ta.
Noortekoondise mängijate jaoks püüab Kokmann olemas olla ka siis, kui noormehed on oma koduklubide juures. Tema sõnul on mitu mängijat kasutanud personaalsete jõutreeningute või vigastustest taastumise konsultatsioonide võimalust. Samuti kasutatakse U17 taustajõudude hulka kuuluva spordipsühholoogia konsultandi Laur Nurkse abi, et mängijad saaksid igakülgset toetust. Tulevikku vaadates loodab Kokmann, et ta suudab mõjutada jalgpalli rohujuuretasandilt.

„Eelmisel aastal kirjutasin endale eesmärgiks, et tahan minna välismaale ja näha tippjalgpalli,“ selgitab ta. „Välismaale tahan endiselt minna, aga nüüd selleks, et näha ideid ja kontseptsioone, mida Eestis veel pole. Siis saaksin tagasi tulla ja hakata välja töötama meetodeid, mida rohujuuretasandil kasutada, ning seeläbi Eesti jalgpallile midagi juurde anda. Las täiskasvanute ja A-koondisega töötamine jääb teistele, mina tahan anda oma panuse noortejalgpalli.“

Lugu ilmus juunikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts