KOONDIS PREMIUM LIIGA ESILIIGA VÕISTLUSED NAISED NOORED RAHVAJALGPALL EJL E-POOD MEEDIA ERIS   
Trükivaade
 
Karikavõistluste tutvustus

Eesti karikas kui sild kahe vutiajastu vahel

Alates 2012. aastast muutus karikavõistluste kontseptsioon atraktiivsemaks ning Eesti karikale Evald Tipneri nime andmine lisab lootust, et selle karika tõstab tulevatel aastatel pea kohale mõni nii vägevaks vutilegendisks kasvav mees nagu oli Evald Tipner. Aga kes ta oli?

Tipner tõusis juba oma eluajal (1906-1947) legendi staatusesse. Ta esindas Eesti koondist rekordilised 66 korda, võitis oma klubiga VS Tallinna Sport kaheksal korral meistritiitli ja korra karika. Tiput hinnati oma ajastu parimate väravavahtide sekka ja seda üle Euroopa! Nagu terve ennesõjaaegne Eesti jalgpallilugu, on temaga lähedalt ja säravalt seotud ka Eesti karikavõistlused.

Esimest korda selgus Eesti karikavõitja 1938. aastal, kui ennesõjaaegse jalgpalli kuulsaim meeskond VS Tallinna Sport pani igavese rändkarikana välja Eduard Saarepera trofee, mis pärast 1927. aastal võidetud viiendat Eesti meistritiitlit rändas igaveseks Spordi varaaita.

Kümnendi jagu vaatamiseks seisnud 3,6 kilogrammi kaaluv karikas löödi läikima ja anti talle uus elu. Nagu uus, 26. mail 2012 toimunud finaaliks tellitud Tipneri karikas, valmis ka Saarepera karikas Inglismaal. 42 sentimeetri kõrgune, puhtast hõbedast valmistatud ja ülekullatud auhind läks käiku 1826. aastal ja oli algselt väljas hobuste hipodroomivõistlustel. Ärimees Saarepera omandas karika Venemaalt ja annetas selle 1921. aastal esmakordselt mängitud Eesti meistrivõistlusteks. Sealt ka mitteametlik nimi Saarepera karikas.

1938. aastal toimunud esimeses karikafinaalis kohtus Sport TJK-ga. Mäng lõppes ka lisaaja järel seisul 1:1, kuid surve all olnud Spordi päästis korduvalt halvimast just Tipner. Nagu hiljem kirjtuas Päevaleht, tundus Spordi värav olevat justkui kindlustatud palli sisselaskmise vastu. Igale poole sai Tipner käed vahele.

Kordusmänguks oli Spordi meeskond eesotsas kapten Tipneriga täis võidutahet. “Vana hea Spordi vaim ja tugevus pole kustunud!” lubas Tipu ja seda ka tõestati. Ehkki ka nüüd lõppes normaalaeg seisul 1:1, murdus TJK vastupanu 97. minutil ja 2:1 võiduga viis Sport Saarepera karika oma auhinnakappi tagasi.

Ajakirjandus hindas sinivalgete, nagu Sporti toona kutsuti, aluseks vanameistri, 31-aastase Tipneri mängu. “Võidupandiks oli veteran Eevi Tipner – ta püüdis mängus raskeid palle ja juhtis tagaliinide tööd,” hindas Päevaleht.

Nii hoidiski kõige tõenäolisemalt just Tipner esimese Eesti karikavõitjana hõbetrofeed enda valduses.

***
Saksa okupatsiooni ajal oli karikas väidetavalt pedius Eesti nimekaima treeneri Albert Vollrati juures Pärnus. Uuesti varjatei see läheneva rinde eest peitu 1944. aasta augustis, kui Sport mängis karikavõistluste veerandfinaalis Tartu Politsei Spordiringiga. Sinivalged kaotasid 1:2, kuid tartlased andsid karika neile kaasa ja Tallinnasse jõudes peideti see maamulda. 1959. aastal viis VKSÜ Spartak Saarepera karika hoiule praegusesse Tallinna linnamuuseumisse, kelle varade hulka see kuulub. Hetkel saab karikat näha Eesti spordimuuseumis Tartus. Uuesti alustati Eesti karikavõistlustega hooajal 1992-93.

Eesti karikafinaal 1938
Finaal 1, 18. september 1938; Tallinn – Kadrioru staadion
VS SPORT TALLINN – TALLINNA JALGPALLI KLUBI 1:1 (0:0, 1:1) la.

Väravad: 8. Georg Siimenson – 55. Anatoli Velisto

Sport: Evald Tipner, Robert Laanesto, Elmar Valdmees, Dmitri Stepanov, Artur Jakobson, Kleesmann, Leonid Saar, Aleksander Ando, Elmar Brenner, Herbert Seegner-Saarne, Georg Siimenson.
TJK: Paul Sutt, Artur Neuman-Tarimäe, Meinhard Niinvee, Evald Šmitt, Karl-Rudolf Silberg-Sillak, Alfred Koni, Richard Valdov, Erich Papp, Anatoli Velisto, Osvald Kastanja-Kastan, H. Sieger

Finaal 2, 6. november 1938; Tallinn – Kadrioru staadion
VS SPORT TALLINN – TALLINNA JALGPALLI KLUBI 2:1 (1:1, 1:1) la.

Väravad: 29. Elmar Brenner, 97. Kleesmann – 25. Osvald Kastanja-Kastan

Sport: Evald Tipner, Elmar Valdmees, Artur Jakobson, Kleesmann, Leonid Saar, Aleksander Ando, Elmar Brenner, Herbert Seegner-Saarne, Georg Siimenson, Hugo Ööbik (Arnold Laasner), Kopel Koslovsky
TJK: Paul Sutt, Artur Neuman-Tarimäe, Meinhard Niinvee, Alfred Valdov, Karl-Rudolf Silberg-Sillak, Alfred Koni, Richard Valdov, Erich Papp, Anatoli Velisto, Osvald Kastanja-Kastan, H. Sieger (Evald-Edgar Silberg-Sillak)

Eesti karikafinaalid läbi aegade
1938 Tallinna Spo  – Tallinna Jalgpalli Klubi 1:1, 2:1
1939 Tallinna Jalgpalli Klubi – Tallinna Kalev 4:1
...
1993 Tallinna FC Nikol – Tallinna FC Norma 0:0, pen 4:2
1994 Tallinna FC Norma – Narva JK Trans 4:1
1995 Tallinna FC Flora – Tallinna Lantana/Marlekor 2:0
1996 Tallinna Sadama JK – Jõhvi Eesti Põlevkivi 2:0
1997 Tallinna Sadama JK – Tallinna FC Lantana 3:2
1998 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Lantana 3:2
1999 Maardu FC Levadia – Viljandi JK Tulevik 3:2
2000 Maardu FC Levadia – Viljandi JK Tulevik 2:0
2001 Narva JK Trans – Tallinna FC Flora 0:0, lisaaeg 1:0
2002 Tallinna FC Levadia – Maardu FC Levadia 2:0
2003 Tallinna FC TVMK – Tallinna FC Flora 2:2, lisaaeg 2:2, penaltid 4:1
2004 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC TVMK 3:0
2005 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC TV MK 1:0
2006 Tallinna FC TVMK – Tallinna FC Flora 1:0
2007 Tallinna FC Levadia – Narva JK Trans 3:0
2008 Tallinna FC Flora – Tartu JK Maag Tammeka 3:1
2009 Tallinna FC Flora – Nõmme JK Kalju 0:0, penaltid 4:3
2010 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora 3:0
2011 Tallinna FC Flora – Narva JK Trans 2:0
2012 Narva JK Trans – Tallinna FC Levadia 0:3
2013 Nõmme JK Kalju – Tallinna FC Flora 1:3
2014 Tallinna FC Levadia – Tartu FC Santos 4:0
2015 Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC 0:2

 











 


Twitter Facebook
Kőik őigused kaitstud © 2008 Eesti Jalgpalli Liit.