INTERVJUU: Martti Pukk: Kuressaaret peetakse ikka saarlaste klubiks

Premium liigas mängiva FC Kuressaare esindusmeeskond baseerub Tallinnas, kuid käib oma kodumänge mängimas Saaremaal. Klubi tegevjuht Martti Pukk rääkis pikemas intervjuus jalgpall.ee portaalile, et olukorra lahenduseks oleks kohalike treening- ja finantsvõimaluste parandamine. 

FC Kuressaare esindusmeeskond on ainulaadses olukorras, sest meeskond treenib Tallinnas, kuid kodumängudele sõidetakse bussiga Saaremaale. Kas näed võimalust, et kunagi treenib meeskond Kuressaares ja mehed elavadki seal?
Näen ikka. Esimene tingimus on see, et siin peaks olema meistriliigale vastavad treeningtingimused. Praegu pole neid isegi teise liiga tasemel, pole oma treeningbaasi ning kunstmuru on ajast ja arust. Kui kunagi peaks nii kaugele saama, kus saab vabade kätega kellestki sõltumata treenida, siis saaks hakata mõtlema meeskonna professionaalseks tegemisele. Viimase eesmärgi saavutamiseks on vaja leida ka raha.

Kui palju on FC Kuressaare veel FC Floraga seotud?
Finantsilise poolega, sest 60 protsenti tuge tuleb sealt, ülejäänu panevad sponsorid ja klubi ise. Pikemas perspektiivis liigume selles suunas, et jätkata Florata. Selleks oleks vaja paar toetajat, kes suudaks meie tegevuse finantsiliselt katta.

Muidugi ei sõltu iseseisvumisel kõik FC Kuressaarest endast, vaja on kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate abi. Aga kui palju saab klubi neid arenguid mõjutada?
Kui meil on klubis võimalikult palju noori ja lapsi, siis tuleb ka rohkem ettevõtlikke firmasid ja lapsevanemaid abiks, kes aitavad rahalise probleemi lahendada. Hetkel meil veel nii palju rahalist tuge pole.

Saarlased on üldiselt konservatiivid. Kuidas on kohalik rahvas sinu hinnangul FC Kuressaare omaks võtnud?
Kui vahepeal tundus, et saarlased on klubist kaugenenud, siis nüüd on tasapisi hakanud klubi saaremaiseks muutuma ja inimesed teadvustavad meid rohkem, kui saarlaste, mitte kui pealinna oma.

Millisel positsioonil on Saaremaal jalgpall ja FC Kuressaare?
Kui mängutaseme poolelt vaadata, siis FC Kuressaare on pallimängudest ainus, kelle esindus mängib Eesti kõrgemas liigas, duubel teises liigas, naiskond esiliigas ja lisaks veel kuus noortevõistkonda. See tähendab, et oleme ikkagi esirinnas. Kahjuks jääb jalgpall spordiringkondades traditsiooniliste saaremaistele aladele võrkpallile ja kergejõustikule alla. Sinna läheb veel natuke aega, kuni me nendega võrdseks saame.

Kui Eesti Jalgpalli Liit on suunanud klubisid leidma oma identiteeti, siis saarlastel peaks see olema kõige lihtsam. Kas FC Kuressaare on selle leidnud?
Täiesti veel ei ole, aga töö käib ja sinna läheb veel natuke aega. Viikingivärk on vist praegu selline teema. Meeskonna kapteni mängueelne viikingikiivri tseremoonia oli alguses väga atraktiivne ja huvitav. Vahepeal on see vist ära vajunud, aga proovime ta uuesti au sisse tõsta. Meie mängukavadel, kodumängude plakatitel ja sotsiaalmeedias oleme püüdnud viikingiteemat rohkem sisse tuua ja tõsta ka kiivritseremoonia mainet. Teised meeskonnad pole siiani negatiivset infot andnud, ma loodan, et see on kõigile meeldejääv.

Tänavu on viimastes mängudes publikuarv tõusnud üle kahesaja. Need numbrid võiks olla ikkagi oluliselt suuremad.
Rahvast on hakanud ikkagi rohkem tulema, kuid kindlasti võiks need numbrid suuremad olla ja kunagi ka olid. Nüüd on vaja järjepidevalt tööd teha. Arvatavasti saame tagasilöögi, kui kolime staadioni remondi tõttu Salmele. Kõik need, kes Kuressaares käivad mänge vaatamas sinna ei tule, aga üritame publiku ka Salmele saada. Oleme pannud eesmärgiks, et keskmine publikuarv peab olema suurem, kui eelmisel aastal.

Jalgpalliklubi etteotsa astumine oli sinu jaoks ikkagi uus samm. Kuidas võtsid vastu ettepaneku asuda FC Kuressaaret juhtima?
Ettepanek tehti juba eelmise aasta suvel, tuli jutuks. Pärast hooaja lõppu, kui selgus, et FC Floras mulle enam uut lepingut ei pakuta, rääkisime klubi juhatusega sellest uuesti. Tahtsin jalgpalli juurde jääda ja kuna ma oleks Kuressaare meeskonda naasnud, siis otsustasin pakkumise vastu võtta. Saan meeskonnas mängida ja aidata klubi ka asjaajamisega.

Kui vabad käed on Aivar Pohlak sulle klubijuhtimisel andnud?
Mingeid piiranguid seatud ei ole, finantsküsimustes küsin teinekord abi ja nõu, abiks on Priit Penu ja Alver Kivi ning klubi treenerid.

Meeskond ja klubi taust olid sulle varasemast tuttavad. Kui palju see mõjutas sinu otsust ja sammu lihtsamaks tegi?
Ma ei hüpanud vette tundmatus kohas. Olin asjadega enam-vähem kursis, teadsin, mida tuleks ja mida saaks muuta ning mis protsessidega peaks edasi minema.

Elad ise Tallinnas ja klubi asju ajad ka peamiselt pealinnas. Kuidas sa sellega hakkama saad?
Kuna ma olen tegev meeskonna juures, siis tuleb palju asju Tallinnas teha. Tänapäeva sidevahenditega ei ole see õnneks keeruline - meiliga, telefoniga, Skype'iga saab inimestega alati ühendust. Saame hakkama.

Tööd on ühe jalgpalliklubi juhina muidugi palju ja tegutsemist jagub hommikust õhtuni. Mis on tähtsaim, millega klubis tegeled, mis võtab kõige enam aega?
Eks ma pean silma peal hoidma kuludel ja tuludel. Hetkel mina raha ei pea otsima ja ega mul veel nii suuri kogemusi sel alal pole. Kõikidele muudele asjadele läheb ikkagi nii palju aega, et ega ei jõuagi veel raha juurde otsida. Õnneks on juhatuse liikmed ja lapsevanemad, kes aitavad.

Mis on olnud seni kõige raskem?
Noortetööga tegelemine ja enda sellega kurssi viimine, sest see oli minu jaoks täiesti uus maailm. Tuli selgeks saada, kuidas treeningaegasid korraldada, kust neid peab kauplema ja nii edasi. Ega siin Kuressaares lihtne ei ole, kuna oma treeningbaas puudub.

Aga esindusmeeskonna juurde tagasi tulles. Milline on FC Kuressaare käekiri?
Tea, kas ongi oma käekiri. Siiamaani on teatud Kuret, kui võitlevat meeskonda, tasapisi on juurde tekkinud ka mänguline kvaliteet. Kui varem oli nii, et meil olid kiired ründajad ees ja mängisime pikema sööduga mängu, siis nüüd üritame ikka palliga rohkem mängida.

Mängijad on hea kvaliteediga ja korralikul meistriliiga tasemel. Aga meeskond on turniiritabeli põhjas. Miks see nii on?
Hooaja alguses tundus, et meil on väga hea meeskond, väga hästi komplekteeritud ja igale positsioonile on kaks-kolm mängijat. Kahjuks on mõned mehed valmistanud pettumuse ning klubi ja meeskonda alt vedanud, kuigi oli räägitud, et kõik pingutavad lõpuni. Nii et kimbutanud on probleemid lahkujatega ja võtmemängijate vigastused. Hooaja algus läks ju hästi, alustasime kohe punktiga ja mängisime tugevate meeskondade vastu välja napid kaotused. Osadel mängijatel on juba probleeme on ka kollaste kaartidega. Aga loodame, et hooaja teine pool läheb paremini.

Kui suur roll on saarlastest jalgpalluritel?
Saarlasi on meeskonnas kolmandik, nemad on kogenud meistriliiga mehed ja vajalikud. Kuid mina ootaks neilt veidi suuremat pühendumust, et nad pingutaks veelgi rohkem, sest see on ikkagi nende koduklubi. Tahan, et nad näitaksid uutele tulijate eeskuju, kuidas peab treenima ja mängima, et kõik pingutaks täiega. Neil jääb praegu võib-olla sellest natuke puudu.

Klubis on korralik noortetöö, aga kas esindusmeeskonda on järelkasvu tulemas?
Kui vahepeal mulle tundus, et ei ole, siis viimaste nädalate jooksul olen saanud kinnitust, et noored on tulemas. Loodetavasti nad jätkavad jalgpalli juures ja kusagile ei kao. Paar mängijat tegid äsja Premium liigas debüüdi ja lootust on, et Saaremaalt sirgub veel jalgpallureid.

Hetkel ei ole FC Kuressaare tabeliseis kuigi roosiline. Näed võimalusi kümnendalt kohalt tõusta ja Premium liigasse püsima jääda?
Optimistina usun, et me sellele kohale ei jää ja võtame hooaja teisel poolel vajalikud punktid ära. Kui saame meie ees olevatele meeskondadele natuke lähemale, siis on kõik võimalik. Ma arvan, et Tallinna Kalevi, Tammeka, Infoneti ja miks mitte ka Transiga on võimalik konkureerida.

Milliseks hindad tänavuse liiga üldise taseme?
Päris kõrge. Meeskonnad on kõik võimelised kõiki võitma ja üllatustulemusi võib tulla igast voorust. Kolm suurt pealinnaklubi on võib-olla natuke teistest mingites elementides üle, aga see poleks ka loogiline, kui nad seda ei oleks.

Mängisid FC Floras aasta profina, kuidas seda aastat meenutad?
Meenutan, kui positiivset kogemust, sest see jäi minu esimeseks ja viimaseks profimängija aastaks. Sain õpetust, kuidas elus hakkama saada. Olin meeskonnas päris rasketel aegadel, kui klubil asjad kõige paremini ei läinud. Mul on väga hea meel, et praegu lähevad klubil asjad paremini ja mul on väga kahju, et mina ei saa selles enam osaline olla. Aga ma ei kahetse seda otsust, et selle pakkumise vastu võtsin. Kui mulle oleks Florast pakutud uut lepingut, oleksin jätkanud.

Käid ka praegu vahel mängijana palliplatsil. Kuidas ennast vormis hoiad?
Käin praegu palliplatsil nii palju, kui keha laseb. Sain talvel ühes sõpruskohtumises õnnetu roidevigastuse ja sellest hetkest olen tervisega hädas olnud. Ma ei ole veel täie jõuga saanud isegi korralikult treenida. Tahaks loomulikult rohkem mängida, aga vanus teeb ka oma. Pean oma tervist jälgima ja keha kuulama, alati ei saa enam seda teha, mis ma tahan. Aga loodan, et saan veel täiesti terveks.

Juhid hiidlasena Saaremaa jalgpalli. Kui kunagi tehakse ettepanek asuda Hiiumaa jalgpalli etteotsa, siis...?
Sellist ettepanekut on mitu korda tehtud, aga ma pole seda siiani vastu võtnud. Üks põhjus on ka see, et olen tahtnud meistriliiga tasemel jalgpalli mängida ja Hiiumaal sellist võimalust kahjuks veel pole. Nii tugevat meeskonda seal ei ole, aga oma peas ma olen sellele mõelnud ja eks me näe.

Kas kunagi võime teha ka intervjuu treener Martti Pukiga?
(Pikk mõttepaus). On ka selline mõte peast läbi käinud ja ettepanekuid tehtud, aga ma pole siiani mingil põhjusel treeneripabereid teinud. Treeninguid olen esindusmeeskonnaga läbi viinud, siis kui meie treener on haige olnud või ära käinud. Kooli ajal treenisin Hiiumaal ka noortegruppi. Kunagi ei või teada, mis tulevik toob, eks me näe!

Jalgpall.ee portaal avaldab igal nädalal ühe pikema intervjuu mõne huvitava persooniga või mõnel päevakajalisel teemal. Kui sulle pakub mõni teema huvi ja arvad, et võiksime sellest intervjuu teha, siis anna meile oma mõtetest teada e-posti aadressil press@jalgpall.ee.

Tekst: Alver Kivi
Foto: Lembit Peegel