11

01.2017

11:21

JALKA | Kristiine JK mehed hindavad tulemusest enam ühist vutimängu

1999. aastal seitsme jalgpallifänni initsiatiivil asutatud Kristiine Jalgpalliklubi ei saa küll kiidelda teab mis suurte sportlike tulemustega, kuid oma parimaks saavutuseks loetakse seda, et juba 17 aastat on mehed saanud üheskoos vutti mängides meeldivalt aega veeta.

Meeskonna üks eestvedajaid Hendrik Põldoja räägib, et iga hooaja lõpus võetakse oma tegemised üheskoos alati kokku ning arutletakse, mis läks hästi ja mida oleks saanud paremini teha.

„Kuna oleme amatöörklubi ja mängime jalgpalli hobina, siis on klubi peamine eesmärk huvilistele jalgpalli nautimiseks sobilikke võimalusi pakkuda,“ selgitab ta, lisades, et samas üritatakse kindlasti endast sportlikult kõik anda.

Sõpruskonnana tegutsedes on meeskond suutnud säilitada distsipliini. Liigamängudeks on 11 meest alati kokku saadud ja klubi 17aastase ajaloo jooksul on vaid paar korda tulnud mängida mängijatepuuduse tõttu kümnekesi.

Üheskoos jalgpallimurul palli taga ajades on mehed saanud ühtseks ja koos püütakse võimaluse korral olla ka muul ajal. Pikem eesmärk on klubi jätkusuutlik toimimine võimalikult kaua.

Nii üritatakse üheskoos Eesti jalgpallikoondise valikmänge vaatamas käia ning alati alustatakse ja lõpetatakse hooaeg toreda peoga.

Juba kaheksa suve on korraldatud Hiiumaal Kristiine JK suvepäevad, kuhu on oodatud ka kõik endised mängijad. Ettevõtmisel osalevad ka meeste pereliikmed.

Jalgpall tõi sõbrad kokku

1997.–1999. aastal kogunes praeguse Audentese väljakule pühapäeviti vutti mängima kindel sõpruskond, kes lõpuks otsustas, et võiks ametlikult meeskonna asutada. Juurde kutsuti veel sõprade sõpru ja Kristiine JK oligi koos. Praeguseks on toonasest tuumikust jätkuvalt mängimas neli-viis meest.

Staažikamad olijad on meeskonda kutsunud oma sõpru ja tuttavaid, kuid samas on huvilised ka end ise pakkunud või treeningutele kohale tulnud. Hendrik Põldoja sõnul võetakse üldjuhul vastu kõik, kel on piisavalt tahtmist ja aega: „Tavaliselt on pärast paari treeningut näha, kas uus mängija ise soovib liituda ja jätkata või kaob ta vaikselt ära. Seega pole klubi otsest valikupõhimõtet välja töötanud.”

Kristiine JK on läbi aegade ühendanud ka rahvusvahelist seltskonda, sest meeskonnas on pallinud poolakas, taanlane ja soomlane, hetkel kuuluvad koosseisu kaks prantslast, leedulane ja jaapanlane Taro Kageyama.

„Taro on meil juba nii kaua mänginud, et enam ei mäletagi, millal ta täpselt liitus, kuid üle kümne aasta tagasi kindlasti,” meenutab Hendrik Põldoja.

„Taro otsis meid ise kodulehe kaudu üles ja tuli trenni. Ta on väga kohusetundlik, kompromissitu võitleja ja tema panus on läbi kõikide aastate meeskonnale väga oluline olnud.”

Kuigi Kristiine JK praeguse tuumiku moodustavad juba kolmekümnendates mehed, on viimastel aastatel klubiga liitunud ka just äsja noorteklassist välja kasvanud mängijaid.

Treenerite kasvulava

Tugevaid ja tuntud tippmängijaid pole Kristiine JKst sirgunud, kuid samas tuntakse uhkust, et treenerid on klubi juurest lahkudes särama löönud.

2000. aastal alustas Kristiine JK kreeklase Filippos Avramidise juhendusel, kes praegu peaks tegutsema jalgpalliagendina. Kreeklase lahkumise järel leiti endale treeneriks järgmine pärl, praeguse FC Levadia väravavahtide treener Ain Tammus.
Kui Tammus ameti maha pani, sai peatreeneriks tol ajal vähe tuntud, kuid praeguseks tunnustatud noortetreener Jaanus Reitel.

Pärast tema uuele proovikivile vastu minemist on praeguseni treeneripostil Tarmo Randver, kes ise alustas kunagi meeskonnas mängijana. Tema juhendusel harjutatakse kaks korda nädalas Kalevi kunstmurustaadionil, kus ühtlasi peetakse ka kodumängud.

Kõrgemad liigad ei ole eesmärk

Seni on Kristiine JK vaid 2013. ja 2014. aastal mänginud kolmandas liigas, muul ajal on tulnud madistada madalamal tasemel. Hendrik Põldoja hinnangul on Eesti jalgpallitase aasta-aastalt märgatavalt tõusnud ja nii piisab meeskonnale neljandas või kolmandas liigas mängimisest.

„Kõrgemale tõusmine ei saa olla meil omaette eesmärk, kuna see eeldaks juba noorte treeningrühmade loomist, kust tuleks peale piisavalt kvaliteetseid mängijaid,” selgitab Hendrik Põldoja.

„Neile mängijatele, kes end kõrgemal tasemel proovile tahavad panna, püüame leida mõne teise lahenduse. Olles näiteks Tallinna JK Kalev III duubelmeeskonnaks, saavad soovijad võimaluse ka seal mänguaega teenida.”

Tänavu saadi neljanda liiga põhja/ida tsoonis teine koht ja sellega tõusti taas aste kõrgemale.

„Üldjoontes jääme rahule ja arvame, et koht on sportlikult välja võideldud,” tõdeb Hendrik Põldoja, lisades, et tsooni võitnud Raasiku Joker II ei suudetud ei võõrsil ega kodus võita.

„Meil tuleb veel oma füüsist veidi parandada ja aastatega omandatud tarkust paremini kasutada. Kindlasti peame veidi intensiivsemalt trenni tegema ning kaasama mõned uued mängijad. Eriti tunneme puudust heast resultatiivsest tipuründajast ja kui keegi tunneb, et on piisavalt osav, võtku julgelt ühendust.”
Läbi erinevate hooaegade on Kristiine JK meestel olnud mitu vastas
t, kellega on peetud ka põhimõttelisi vutilahinguid. Osa neist klubidest on kas kõrgemasse liigasse tõusnud, teise piirkonda mängima läinud või praeguseks üldse lõpetanud.

Aastad on toonud põnevaid juhtumisi

Oma tegutsemisaastate jooksul on Kristiine JK meestel tulnud kogeda erinevaid ning põnevaid ja eriti just mänguväliseid juhtumisi, kuid kõiki ei sobi ajakirjanduses avaldada.

Samas meenub Hendrik Põldojale aastatetagune liigamäng, kus kohtunik kasutas mänguaja mõõtmiseks oma telefonikella või -stopperit, ning loomulikult võimaldas see ka mängu ajal kõnesid vastu võtta.

On olnud olukordi, kus äärekohtunik on tõstnud suluseisu või ründaja tehtud vea märgiks lipu, kuid väljakukohtunik on selle tähelepanuta jätnud.

Nii on kohtunik Kristiine meeste kahjuks määranud penalti ja lugenud ära ka suluseisust löödud värava. Kahel korral on aga suudetud väljakukohtunikku veenda küljekohtunikuga aru pidama ja jõutud selleni, et väljakukohtunik on oma algse otsuse tühistanud.

„Selle eest tuleb kohtunikule muidugi au anda, et ta on viga tunnistanud ja äärekohtunikku kuulda võtnud,” lausus Hendrik Põldoja.

***

Klubi pikkade traditsioonidega

Kristiine Jalgpalliklubi asutati 1. novembril 1999. aastal seitsme jalgpallifänni initsiatiivil. Asutajaliikmeteks on Priit Kivinurm, Siim Needrit, Vello Needrit, Jüri Orgusaar, Hendrik Põldoja, Alari Rahumägi ja Tanel Tomson.

Klubi on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud jalgpalli edendamisse, ühendades jalgpalli vastu huvi tundvaid ja seda arendada soovivaid isikuid.

Klubi eesmärk on oma liikmete omavaheliste sõprussidemete hoidmine ja tugevdamine, sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine ning jalgpallis sportlike tulemusteni jõudmine. 

Peamine rahastusallikas on mängijate poolt hooajatasu maksmine, kuid abi on ka toetajatest. Praegune särgi- ja varustussponsor on rahvusvaheline internetiturundusfirma Viistek, kelle esindajana on meeskonnas mänginud Ethan Halevi.

Lugu ilmus detsembrikuu Jalkas

Tekst: Alver Kivi
Foto: Ilona Talviste/Kristiine JK Facebooki lehekülg

Peatoetaja

  • LHV

Suurtoetajad

  • Nike
  • A. Le Coq
  • Coolbet
  • Rimi

Toetajad

  • ABC Motors
  • Ramirent
  • FIFAA
  • Taisto
  • MyFitness
  • Krausberg
  • Spordihooldus
  • Eskaro
  • Corny
  • Ferroline Group
  • Euronics
  • Sportland

Turvapartner

  • ProSecurity Partner

Meediapartnerid

  • ERR
  • Õhtuleht
  • Soccernet
  • JALKA
  • MIND Media

Partnerid

  • UEFA
  • FIFA
  • Kultuuriministeerium
  • Tallinn
  • EOK
  • Integratsioon

Sotsiaalpartnerid

  • SPIN
  • SOS Lasteküla