JALKA | Trevor Elhi: tahaks mängida suuremal areenil suuremate panustega

Kas sinu jaoks on tähtis, et fännid sulle ja meeskonnale kaasa karjuvad?
Ilmar, Tartu
See on minu jaoks väga oluline ja mul on väga hea meel, et Nõmme Kaljul on välja kujunenud selline fännigrupp, kes käib meiega igal pool kaasas. Eks neid on mõnikord rohkem, mõnikord vähem, aga isegi Saaremaal käiakse kaasas. Väga suur respekt neile ja loodan, et igal pool Eestis fännigrupid suurenevad, sest minu jaoks on väga suur probleem, et Eestis käib nii vähe rahvast jalgpalli vaatamas.

Kas su perekond on toetanud sinu karjääri sportlasena?
Egert, Tallinn
Kui ma esimesse trenni läksin, siis just ema viis mu sinna. Ta nägi, kuidas juba varem kibelesin minna, aga ootasime ikkagi suve lõpuni sellega. Mu pere on kogu aeg toetav olnud. Eks mul on enamasti ka üsna hästi läinud ja pere pole kunagi kätt ette pannud. Ema-isa käivad vahel ka mu mänge vaatamas, kuigi igale mängule nad ei jõua.

Millises klubis (Levadia, Infonet, Kalju) oled tundnud ennast kõige kodusemalt?
@marcuspoder77
Väga keeruline küsimus! Igal klubil on oma plussid ja miinused, nii et on väga raske välja tuua, milline neist kolmest on olnud kõige kodusem.

Kõige meeldejäävam mäng Eesti A-koondises?
Raimond
Ilmselt ikka debüütmäng Antigua ja Barbuda vastu, samuti teine koondisemäng Fidži vastu. Esimene mäng seepärast, et see oli esimene: ma ootasin väga, et saaks põllule! Samuti oli meil seal mängus väga omapärane väljak: üks pool oli kivikõva, teine pool aga muda. Eestis sellist asja väga ei kohta. Teine mäng Fidži vastu oli samuti meeldejääv, sest kogu see reis Fidžile kestis nii kaua. Ajavahe oli nii suur, et polnud jõudnud veel isegi kohaneda, kui juba pidid mängima. Õnneks võitsime, kuigi tulemus 2:0 polnud ilmselt päris see, mida oodati, aga võit on võit.

Kust on pärit sinu omapärane nimi?
Dmitri, Narva
Ema pani selle mulle! Emale see nimi meeldis ja ega ta ei ole rääkinud, miks see talle meeldis. Seega kahjuks väga suurt lugu sellel nimel taga ei ole.

Kas ja kuidas muutis sinu jaoks suhtlemise juures raskemaks asjaolu, et Levadias ja Infonetis oli palju venekeelseid mängijaid?
Liisa, Valga
Kui läksin Levadias olles noorteklassist meesteklassi üle, siis oli kõige keerulisem, sest trennis oli 2-3 Eesti poissi, ülejäänud töö käis vene keeles. Siis oli raske, aga igal pool tuleb kohaneda ja mul pole ühegi rahvuse kohta eelarvamusi. Olen aastatega vene keele selgeks õppinud ja suudan piisavalt suhelda. Nagu ütlesin: harjuda tuleb igal pool, sest kui tahad välismaale minna, siis seal ei tea kunagi, mis keeles räägitakse ja äkki ei räägitagi sinuga inglise keeles.

Kas sul on nii noortekoondiste kui A-koondise eest olnud mõni mäng, mis on sinu jaoks eriti tähtis olnud?
Maarja, Viljandi
Kõik koondisemängud on tähtsad, sest kui sa halvasti mängid, siis sind enam ei kutsuta. Kuna konkurents on suur, siis on halva mängu korral rong läinud. Sama oli ka U21 koondises. Seal oli veel nii, et alguses mind ei kutsutud sinna ja kui siis kutsuti, siis oli tähtis, et suudaksin ennast tõestada.

Oled end mitmes klubis ja erinevates koondistes tõestama pidanud, aga mida sinu jaoks mängijana üldse enda tõestamine tähendab?
Marko, Haapsalu
Minu jaoks tähendab see seda, kuidas sa oled meeskonnale kasulik. Igal mängijal on väljakul oma ülesanded ja mõtlema peab mitte ainult endale, vaid kogu meeskonnale. Kui tulemus on positiivne, siis sai meeskond hästi hakkama ja samamoodi kõik mängijad eraldi. Minu jaoks ei ole oluline, kes lööb värava ja kes annab väravasöödu – põhiline on see, et meeskonna tulemus oleks hea. Muidugi isiklikus plaanis on hea meel ja ikka tähtis, kui värava lööd, aga kui meeskond kaotab, siis ei ole väga vahet, sest sellel väraval polnud kaalu ja suures plaanis oli see üsna tähtsusetu.

Kuidas jõudsid jalgpalli juurde?
Hanna, Tallinn
Jõudsin jalgpalli juurde 2. klassi alguses. Mu klassikaaslased juba mängisid ja ka mul tekkis selleks soov. 1. klassis olin tegelikult läinud ujumistrenni, aga seal ei meeldinud mulle külm vesi ja kauaks ma sinna ei jäänud.

Mis on olnud koondiselaagrites kõige omapärasem?
Allan, Pärnu
Noortekoondiste ja A-koondise vahel ei ole väga suuri erinevusi olnud, kuigi eks A-koondises on rohkem taustajõudu ja ollakse veel professionaalsemad. Aga minu jaoks ei olnud üleminekus noortekoondiste juurest A-koondise juurde midagi üllatavat, sest kuna mul oli sama treener (Martin Reim – toim.), siis oli üleminek üsna lihtne.

Oled mänginud kolme Eesti suurklubi eest, kas see on sinu jaoks ka pisut kummaline või on hea meel, et suured tiimid sind endale tahavad?
Heiki, Tartu
Muidugi on tore, kui su vastu tuntakse huvi. Ma alustasin Levadiast ja murdsin seal põhitiimi, kus aga kahjuks väga palju mänguaega ei saanud. Eks Eesti mõttes – kui võtta arvesse, kui noor ma siis olin –, on ikka normaalne, et teised klubid tunnevad su vastu huvi. Kummalisuse mõttes: klubisid vahetades ei ole ma mõelnud, et lähen otsese konkurendi juurde, vaid sel hetkel olen mõelnud enda peale, kus mul võiks parem olla. Muidugi ega enne minekut ei tea kunagi päris kindlasti ette, kas see on siis ikka parem või mitte.

Kuhu tahaksid välismaal mängima minna?
@sander_pant10
Unistada  tuleb suurelt, aga samas tuleb olla realist ja tunnistada, et ma pole enam 18-19aastane. Päris kindlat sihtpunkti ma välja ei ütleks, las elu läheb oma rada pidi, aga välismaale tahaksin loomulikult jõuda, sest tahaksin mängida natuke suuremal areenil suuremate panustega.

Mis on suurim erinevus Levadia ja Kalju vahel?
Andres, Hiiumaa
Suurim erinevus on see, et Levadial on Maarjamäel oma kompleks, kus on nii kunstmuru kui naturaalse muruga väljakud. Sa lähed iga päev ühte kohta trenni ehk oma baasi, hoolimata sellest, kus sul parajasti mäng on. Kaljus on aga nii, et kui mäng toimub kunstmuruväljakul, siis oleme oma kodus Hiiul, kui aga mäng toimub muruväljakul, siis peame varianti otsima mujalt. Kõik muu on sama ja ma ei ütleks, et Eesti klubides on üldiselt väga suuri erinevusi. Muidugi seda tuleb küll öelda, et eks ma olin Levadias viis aastat tagasi, võib-olla on seal asjad muutunud.

Kuidas sa lööd neid viimaste sekundite tähtsaid väravaid?
Sander, Põlva
Peaga (naerab). Asi pole ainult minus, vaid kogu meeskonnas. Sellised väravad näitavad, et oleme suutnud lõpuni surve peale panna ja küll keegi siis sellele pallile pihta ka saab. Levadia vastu lõi ju Aleksandr Volkov ühe sellise värava, teiste vastu olen tõesti mina löönud, aga pigem näitab see meie suurt tahtejõudu, et oleme suutnud mängu lõpuni pingutada.

Kas päraste viimaste sekundite väravate löömist tunned sel hooajal, et raskes olukorras vaadatakse rohkem sinu poole?
Sander, Põlva
Kalju fännid hakkavad küll karjuma, et „davai, nüüd on viimane minut ja sinu kord lööma minna“, aga ega ikka ei ole päris nii. Ma mängin pärast nende väravate löömist edasi samamoodi nagu ikka ega tunne, et mul oleks surve peal. Olen ju kaitsja ja löön suhteliselt harva väravaid, seda oodatakse rohkem ründajatelt.

Mida mäletad oma esimesest trennist?
Kaarel, Tallinn
Mäletan, et teised olid juba silmnähtavalt käinud trennis ja ega ma alguses ei saanud üldse midagi aru. Aga see ei peletanud mind eemale ja mulle ei tundunud kordagi, et tahaksin midagi muud proovida; seetõttu ma siiamaani ei oskagi ühtegi muud sporti väga hästi teha.

Kõige meeldejäävam hetk noortekoondiste eest mängides?
Julius, Harjumaa

See, kui lõin U17 koondise eest Lätile värava seitsmendal sekundil. See on mulle meelde jäänud, sest ma pole varem näinud, et keegi nii kiiresti värava lööks, ega endalegi ei jõudnud kohe alguses kohale.

Kellega saad Kaljus kõige paremini läbi?
Annika, Saku
Terve meie meeskond on ühtne ja saame omavahel väga hästi läbi. Eelmisel aastal sain ilmselt Janar Toometiga kõige paremini läbi, aga tema läks nüüd ära ja nüüd on meil nii, et kõik suured sõbrad ega oskagi valida, kellega ma kõige rohkem suhtlen.

Kas kogenud mängijate juurde koondisesse minek on ka hirmutav?
Paula, Kuressaare
Hirmutav ei ole, sest kriitikat ma ei karda. Vastutus on aga suur, sest kõikide pilgud on koondisel, vaadatakse, kes seal on ja kuidas keegi mängib. Aga ma ei karda, sest alati on hea, kui kutsutakse koondisesse. Seal on ees väga kõlavate nimedega mehed, kes on kõvasti tegusid teinud, ja siis tuleb üks poiss Nõmme Kaljust – see on väga meeldiv.

Nõmme Kalju on euromängudes olnud Eesti klubidest kõige edukam; kas see paneb peale suuremad pinged?
Kristjan, Tallinn
Mängijatel minu teada ei ole nii, et nüüd vaatavad kõik meid rohkem, sest meil on kõige paremini läinud. Võib-olla on see pinge juhtkonnal ja treeneritel, sest nende jaoks on see väline kuvand tähtsam, aga mängijatele mitte. Meil on oma eesmärk: proovime saada järgmisesse ringi ja kõik. Valmistume rohkem kui tavaliseks liigamänguks, aga keegi jalga väristama ei hakka.

Kas sulle meeldib anda mängujärgseid intervjuusid?
Oskar, Rakvere
Oleneb tulemusest: kui see on negatiivne, siis ei taha ju keegi mitte kunagi intervjuud anda. Aga kui vaja, siis pead seda tegema: proovid neutraalse näo teha ja rääkida. Eks ma Infonetis pidin väga palju neid intervjuusid andma, Kaljus nüüd natuke vähem, aga intervjuud ei ole minu jaoks probleem.

Sinu suurim pluss ja suurim miinus?
Madis, Jõgeva
Plussiks on töötahe ja hingestatus. Ma ei taha kaotada, tahan alati võita. Miinuseks võib-olla minu kasv, sest ma ei ole väga pikk mängija, aga pole hullu, sest kasvu annab kompenseerida.

Millega tegeled vabal ajal?
Paul, Viljandi
Puhkan! Vahel käin jalutamas ja kinos, loen raamatuid. Seega ei midagi erilist – kahjuks millegi vingega ma silma ei paista (naerab – toim.). Mul pole olemas kindlat lemmikžanri, kuid pean ütlema, et ma ei loe eriti ilukirjanduslikke raamatuid. Pigem proovin lugeda raamatuid, mis mind harivad ja aitavad pea selgena hoida.

Lugu ilmus augustikuu Jalkas
Tekst: Kadi Parts
Foto: Liisi Troska/EJL