Jalgpalliliit kehtestas juulist uued juhised turvalise mängukeskkonna toetamiseks

Juhiste eesmärk on tugevdada vastutust kõigi osapoolte vahel ning hoida jalgpall keskkonnana, kus on tagatud turvalisus, aus mäng ja lugupidav suhtumine. Sobimatu käitumise all mõistetakse muu hulgas solvavaid või diskrimineerivaid hüüdeid, ähvardusi, füüsilist või vaimset vägivalda, ropendamist ning muud mängu või selle osalisi häirivat käitumist.

Mänguametnikele on kehtestatud ühtne tegutsemismudel, mis näeb ette kolmeastmelise reageerimise. Esmalt suhtleb kohtunik võistkondade esindajatega ning annab neile võimaluse olukord lahendada. Kui sobimatu käitumine jätkub, võib kohtunik mängu ajutiselt katkestada. Juhul kui olukord ei parane või turvalisust ei ole võimalik tagada, on kohtunikul õigus mäng lõplikult katkestada. Kui sekkumist vajav olukord kujutab ohtu mängijate, treenerite, pealtvaatajate või teiste osalejate tervisele ja turvalisusele, on mänguametnikele antud juhis vajadusel kaasata politsei.

Uued juhised kehtivad alates 1. juuli 2026 kõigil Eesti Jalgpalli Liidu egiidi all toimuvatel noorte- ja harrastusjalgpalli mängudel.

Reeglimuudatused

Alates juulist jõustus rahvusvahelistes jalgpallireeglites mitu muudatust. Üks olulisemaid muudatusi puudutab vahetusi: väljavahetatav mängija peab edaspidi olema väljakult lahkunud kümne sekundi jooksul pärast vahetustabloo näitamist. Kui samal vahetuspausil tehakse mitu vahetust, peavad kõik väljavahetatavad mängijad lahkuma väljakult kümne sekundi jooksul pärast viimase vahetuse näitamist. Kui tablood ei kasutata, loetakse ajamõõtmise algushetkeks kohtuniku märguannet vahetuse toimumiseks. Erandiks on vigastused või probleemid turvalisusega.

Et tagada reegli täitmine, peab väljavahetatav mängija isegi viivitamise korral väljakult lahkuma, kuid vahetusmängija tohib väljakule siseneda alles järgmise mänguseisaku ajal. Ühtlasi peab vahetusmängija sekkumise ajaks olema möödunud vähemalt üks minut mängu taasalustamisest.

Ühe minuti piirang puudutab aga ka vigastuse tõttu ajutiselt platsilt lahkuvaid mängijaid. Kui seni tohtisid nad väljakule naasta kohtuniku märguande peale esimesel võimalusel, siis edaspidi peavad nad jääma väljaku kõrvale vähemalt minutiks. Nemad võivad siiski mänguga taasliituda ka siis, kui pall on mängus.

Teine suurem muudatus seisneb edu printsiibi rakendamises. Edaspidi võib kohtunik lubada mängul jätkuda, kui üks võistkond sooritab mängu taasalustamise (näiteks karistuslöögi või küljesisseviske) valesti, kuid teine võistkond saab palli kohe enda valdusesse ning võib kohe või mõne sekundi jooksul olukorrast kasu lõigata.

Olulisi muudatusi on ka videokohtunikke puudutavatel teemadel. Kui seni tohtis videokohtunik sekkuda vaid otse punaste kaartide puhul, siis nüüdsest saab seda teha ka selgelt vale teise kollase kaardi puhul. Samuti võib videokohtunik tühistada selgelt valesti määratud nurgalöögi, kui otsuse saab muuta mängu taasalustamisega viivitamata.

Kaitsemängijate jaoks muutuvad reeglid mõneti leebemaks. Kui kohtunik annab edu ilmse väravavõimaluse ärahoidmise katse järel ja selle tulemusena lüüakse värav mitte mängureegleid rikkunud võistkonna poolt, siis rikkumise teinud mängijat ei karistata tagantjärele ei kollase ega punase kaardiga. Kollast kaarti ei anta ka juhul, kui kohtunik annab edu olukorras, kus mängija üritab ebaõnnestunult takistada väravat käega mängu rikkumisega.

Mängu jätkamisega viivitamise suhtes muutuvad reeglid karmimaks. Edaspidi on kohtunikul õigus anda pall vastasvõistkonnale vastavalt küljesisseviskeks või nurgalöögiks, kui palli omav võistkond viivitab liialt kas küljesisseviske või väravaesise lahtilöögiga. Enne palli teisele võistkonnale andmist loeb kohtunik käemärkide abil viis sekundit ning kui nende lõppedes pole palli mängu pandud, läheb pall üle vastastele.

Jalgpallireeglite muudatuste ning mänguametnikele pealtvaatajate sobimatu käitumise korral kehtestatud juhistega saab lähemalt tutvuda Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel.