Jürgen Henn meenutab, kuidas ta Paul Pogbale tosse ostis
„Mälestus kogu eluks!“ meenutab Jürgen Henn 2012. aastat, kui ta oli Eestis toimunud U19 vanuseklassi EM-il Prantsusmaa koondise saatja. „Olin sel ajal päris noor, aga samas sain korraks suurele jalkale väga lähedale.“
Tänavu on võimalik huvilistel vabatahtlikuna kaasa lüüa mai lõpus ja juuni alguses Eestis toimuval U17 vanuseklassi EM-il.
Eesti meeste koondise praeguse peatreeneri sõnul sattus ta EM-turniiril vabatahtliku rolli üsna juhuslikult. „Olin just jalgpalluri karjääri lõpetanud ja hõljusin kuskil vahepeal. Töötasin sel ajal FC Flora kontoris – mäletan, et aitasin korraldada karikafinaali ja näiteks ajasin Florale välja joogisponsori,“ räägib Henn.
Loos tõi Prantsusmaa
„Ma täpselt ei mäleta, kuidas see info minuni jõudis, et saab turniiril abiks olla. Võimalik, et nägime koos Aiko Orglaga mingit reklaami või üleskutset? Igal juhul arutasime omavahel läbi ja lõpuks sai meist mõlemast koondiste saatja.“
Koondist endale ise valida ei saanud, vaid see selgus loosi toel – Henn sai Prantsusmaa ja Orgla Kreeka. Prantslased jõudsid välja poolfinaali, kreeklased finaali. „Minu jaoks oli kindlasti huvitav, et sain tõesti hea koondise, keda seestpoolt tundma õppida. Nägin, kuidas nad töötavad, elavad ja treenivad,“ meenutab Henn.
Ta jätkab: „Mul oli privileeg elada koondisega koos hotellis. Olin Prantsusmaa koondise ja turniiri korraldajate vaheisik. Kui oli vaja mõnda bussiaega muuta või üldse midagi korraldada, siis see käis alati läbi minu. Olin nendega kaasas hotellis, bussis, trennides, mängudel. Sain koondisele ikka päris lähedale. Tõsi, koosolekutel ma eriti ei osalenud, aga treeningväljakul toimuv oli nähtav – ausalt öeldes ei teinud nad trennide põhjal midagi erilist. Turniiri ajal olid peamiselt väga mängulised treeningud ja taktikalised asjad käidi läbi päris kiirelt.“
Tulevased staarid
Ühes prantslastega tehti korralik Eestimaa tuur, sest turniiri avamäng toimus neil Rakveres Serbiaga, seejärel mängiti Haapsalus Horvaatiaga, alagrupi kolmas matš peeti Kadriorus Inglismaaga ning poolfinaal Hispaaniaga juba A. Le Coq Arenal.
Näiteks nägid Rakvere inimesed, kuidas Paul Pogba serblaste vastu penalti realiseeris, Kadriorus kaotasid prantslased aga inglastele Harry Kane’i tabamusest. Ka poolfinaali väravate autorid on jalgpallisõpradele tuttavad: 3:3 viigimängus skooris prantslaste eest kaks korda Samuel Umtiti ja korra Pogba, Hispaania kasuks lõi kaks tabamust Gerard Deulofeu ning korra oli täpne Paco Alcacer. Penaltiseerias jäi 4:2 peale Hispaania, kes lõpuks sai finaalis jagu ka Kreekast.
„Mängudel oli väga põnev kaasas käia – olin meeskonna bussis. See võtab tiimilt stressi maha, kui bussis on kaasas kohalik inimene, kes saab kohe mingite murede puhul aidata,“ ütleb Henn. „Nad olid väga viisakad inimesed, hea ja kokkuhoidev grupp. Ei olnud sellist tunnet, et keegi oleks kuidagi staaritsenud. Näiteks aitasin Pogbale tosse välja ajada ja temagi oli väga viisakas. Kui õigesti mäletan, siis käisin Kristiine keskuses talle neid ostmas.“
Pikalt tiimiga koos olnud Henn sai turniiri jooksul ka ise end treeningutel veidi proovile panna. „Vahel kutsuti enne trenni niisama žongleerima, aga ühel taastaval treeningul palus treener mind kaasa mängima. Olime ju nii pikalt koos ja tekkis ikkagi mingisugune usaldus. Taseme vahe tuli selles trennis ikka välja… Aga mitte suur!“ muigab Henn.
Pildil Prantsusmaa U19 koondis enne 2012. aasta EM-i poolfinaali A. Le Coq Arenal. Paul Pogba tagumises reas paremal. Foto: Laura Seppa
