25

02.2021

13:22

INTERVJUU | Joonas Jaanovits: FIFA kategooriast hakkasin mõtlema alles 2018. aastal

Igakuiselt jõuab Eesti kohtunike e-postkasti kohtunike infokiri. Jalgpall.ee avaldab viimatises infokirjas olnud intervjuu Premium liiga kohtuniku Joonas Jaanovitsiga, kes omab alates tänavusest hooajast FIFA kategooria litsentsi.


Kuidas jõudsid jalgpalli ja kohtunikutöö juurde?
Esimest kokkupuudet jalgpalliga täpselt ei mäleta, aga olen korraliku hoovijalgpalli taustaga ning sõprade ja sugulastega sai regulaarselt jalgpalli taga aetud aastaid enne jalgpallitrenni jõudmist. Elasin Tallinnast väljas ja sel ajal jalgpallitreeningute võimalusi minu kodukandis polnud. Esimene tekkis 5. klassis ja sellest haarasin ma suure huviga kohe kinni. Erinevates jalgpallitrennides sai käidud kuni 2012. aastani, kui mind arvati TOP-kohtunike listi, mis tähendas, et jalgpalli enam edasi mängida ei tohtinud.

Huvi kohtunikutöö vastu tuli rahulolematusest kohtunike tegevuse tõttu. Mängisin toona IV liigas FC Kose ridades ja mul on mälupilt tõenäoliselt 2008. aastast, kus ma pärast järjekordse liigamängu lõppu olin rahulolematu vilepartii osas ja olin veendunud, et ma ise saaks sellega paremini hakkama. Uurisin ühelt jalgpalliliiduga seotud tuttavalt, kuidas kohtunikuks saamine käib ja 2009. aastal läbisin „Kohtunike kooli“.

Oled nende kohtunike esindaja, kes pole Premium liigas ise mängijana pallinud. Mis sa arvad, mis on peamised eelised nendel, kes on tippjalgpalli mänginud ja samas saaksid ehk välja tuua midagi, mis on sinu teekonna eeliseks?
Premium liigas mänginud kohtunikel on ilmselt kõige suurem eelis mängijatega suhtlemise osas ja alguses ka lihtsam enda osas austust saavutada. Kuid lõpuni ei saa sellele oma edukust kohtunikuna ehitada, sest kui eksimusi koguneb liialt, siis austus kaob sama kiirelt. Minu enda teekonna eeliseks on see, et ma olen pidanud päris kõvasti vaeva nägema, et jõuda välja üldse Premium liigasse. Tänu sellele maksin ma enamus oma „koolirahadest“ ära enne Premium liigasse jõudmist. Need kohtunikud, kes on olnud Premium liiga taustaga, on ka üldiselt jõudnud väga kiirelt Premium liigasse kohtunikuna ja kui sa hakkad seal alles seda „kooliraha“ maksma, siis võid luua endast alguses kuvandi, mida on hiljem väga raske muuta.

Teiseks võiks tuua välja minu kohtunikukarjääri eripära, mis on ka kindlasti mulle kasuks tulnud. Kõigepealt jõudsin ma Premium liigasse abikohtunikuna, kus ma tegutsesin 2012. aastast 2013. aasta suveni, misjärel tegin otsuse, et tahaksin ikkagi väljakukohtunik olla. See tähendas Premium liigast taandumist ning ainult väljakukohtuniku tööle pühendumist. 2017. aastal sai minust Premium liiga väljakukohtunik.

Oled 29-aastane ning esimest hooaega FIFA kategooria kohtunik. Millal seadsid endale eesmärgi rahvusvahelisele tasemel jõudmiseks?
Kui ma 2009. aastal karjääri alustasin, siis ma isegi ei unistanud FIFA kategooriast. Mu karjääri 13. mäng oli FIFA kohtuniku Kristo Tohveriga ning see mäng oli tohutu motivatsioonilaeng, et kohtunikuna edasi tegutseda. Üldiselt seadsin järjepanu reaalseid sihtmärke: Esiliiga määramine, TOP-kohtunikuks saamine, Premium liigasse jõudmine, Premium liigas väljakukohtunikuna tegutsemine. Ma arvan, et rahvusvahelisest kategooriast hakkasin mõtlema alles 2018. aastal, kui olin Premium liiga väljakukohtunike hulgas oma kanda kinnitanud.

Kohtunik peab olema heas vormis füüsiliselt ja vaimselt. Kuidas leiad sina tasakaalu nende kahe vahel või on kumbki eelpool mainitutest, millele pöörad rohkem rõhku?
Suuremat rõhku panen ma oma füüsilise vormile, sest ühelt poolt on see alati olnud minu üks tugevustest ja teisalt pole mulle looduse poolt antud organismi, mis burgeri söömisest kõhulihased ette kasvataks. Trenni olen ma väga korralikult teinud juba algklassidest saati ja see on minuga alati kaasas käinud. Kui mul on mõnikord tekkinud plaanitust pikem treeningpaus, siis tekivad ka teatud süümepiinad. Minu jaoks on treening olnud alati ka stressi leevendava toimega, mis aitab mõtteid mujale viia.

Hooajad on pikad ja aasta lõpus on alati teatav vaimne väsimus. Tahan tunda hooaegade eel ootusärevust ja soovin välja puhata. Seetõttu loobusin ka rannajalgpalli vilistamisest ja pole saalijalgpalli juurde jõudnud. On olnud perioode, kus jalgpalli oli liiga palju ning proovin seda vältida.

Mängupäevade eel püüan alati hästi välja puhata ja võimalusel isegi lõunauinakut rakendada. Kindel rutiin mängupäeval tagab samuti minu jaoks hea vaimse valmisoleku mänguks.

Jalgpallireeglid on kogu aeg muutumises. Too võimalusel välja mõni reegel, mis on kohtunikutöö „lihtsamaks“ (või selgemaks) teinud ja midagi, mis on sinu hinnangul teinud kohtunike töö keerulisemaks.
Õnneks või kahjuks ei muudeta üldiselt reegleid selleks, et kohtunikel lihtsam oleks, sest lihtne pole kunagi. Aga selles rubriigis tooksin välja ühe muutuse reeglites, mis on teinud elu väljakul paremaks. Kui varem jäi kohtunik pallile ette ja selle tõttu vahetas pall omanikku, siis sul ei olnud muud teha peale vabandamise ja alla neelata kommentaaride laviin, mis sellega tihti kaasnes. Nüüd on meil õigus mäng kinni pidada ja pall tagasi anda algsele palli valdajale. Päästerõngas, mis on teinud mängu ausamaks ja võimaluse ühe probleemi ära hoidmiseks.

Keerulisemaks on kohtuniku elu teinud minu hinnangul see nii-öelda topeltkaristuse kaotanud reegel ehk siis vead, mis toimuvad karistusalas. Kui karistusalas on olukord, siis peab kohtunik mõtlema põhimõtteliselt kolmele asjale samaaegselt. Esiteks on vaja otsustada, kas lasta mängida või on tegu on penalti või hoopis simuleerimisega. Kui otsus on määrata penalti, siis peab hindama, kes tegu on ilmselge väravavõimaluse peatamisega või lubava rünnaku peatamisega. Kui on üks neist kahest, siis järgneb veel otsuse tegemine, kas tegemist oli üritusega palli mängida või mitte. Kui video pealt võivad need olukorrad olla kohtuniku jaoks isegi enamasti selged, siis mängus neid hinnanguid teha on kordades keerulisem. Päris tihti pean selle reegli tõttu vaidlusi oma jalgpallifännidest sõpradega, kes on enamasti sellest reeglist omaks võtnud ainult selle, et topeltkaristust enam ei rakendata.

Oled igal hooajal kümnete erinevate brigaadidega mängul. Millised on sinu ootused abikohtunikele ja neljandale kohtunikule ning kas sa modifitseerid neid ootuseid vastavalt sellele, mis kogemusepagasiga ülejäänud brigaadi liikmed on?
Abikohtunikele on ootused vastavalt sellele, millisel tasemel grupist nad pärit on. Kui ma vilistan madalama liiga mängu, kus on noored abikohtunikud, siis kindlasti ei ole ootused samad, mis ma ootan Premium liiga abikohtunikelt. Aga loomulikult on ootused ka Premium liiga abikohtunike hulgas ka natukene erinevad, aga need käärid ei ole nii suured. Mõne abikohtunikuga olen rohkem koostööd teinud ja sellest tulenevalt on usaldus osade abikohtunike osas suurem. Brigaadist sõltuvalt mõjutab see ka mängueelse koosoleku iseloomu. Kui ma teen mängu kohtunikega, kellega pole pikalt saanud koostööd teha, siis on koosolek oluliselt detailsem kui kohtunikega, kellega näiteks paar nädalat tagasi sai mängu alles teenindatud. Samuti muutuvad aeg-ajalt mu üldised suunised abikohtunikele ja siis on vaja need muutused viia abikohtunikeni.

Kuidas saad vaimselt üle eksimustest, mis kohtunikueluga paratamatult kaasas käivad?
Õnneks või kahjuks nad liiga kaua mind sisemiselt ei söö, sest ma olen enda jaoks ammu selgeks mõelnud, et eksimused käivad minu ameti juurde ja lõpuni välja juurida ei ole võimalik. Eredalt on meeles minu eelmise hooaja viimane mäng, mis oli üldpildilt väga hästi läbiviidud, aga üks 50-50 olukord, kus pidin otsustama, kas viga on karistusalas või väljas, läks valesti. Paraku see üks tõrvatilk meie ametis rikub meepoti ära. Mäletan, et läksin pärast mängu paariks tunniks sauna ja ma reaalselt ei suutnud kahe tunni jooksul muule mõelda, kui muudkui ketrasin seda olukorda enda peas. Võib-olla ka järgmine päev vaatasin ja mõtlesin veel sellele olukorrale, aga üldiselt tuleb alati mingi hetk, uus mäng või muud elulised toimetused peale ja kummitama see olukord ei jää. Järgmine mäng hakkab alati puhtalt lehelt. Oluline on neist eksimustest teha järeldused – need on meile parimad õppimiskohad. Kui olen eksinud, siis ma üritan alati leida selle aspekti, mida ma saaks parandada, et järgmine kord see eksimus ei korduks.

Oled aastate jooksul tõusnud Eesti üheks hinnatuimaks kohtunikuks. Kas tunned, et mängijad austavad sind ja su otsuseid tänu heale mainele rohkem kui mõni aasta tagasi või hoopis nende ootused sinu kui tippkohtuniku suhtes samuti aastatega tõusnud?
Ma arvan, et viimaste aastatega mingit olulist muutust selles osas pole toimunud. Esimese aastaga Premium liigas loob kohtunik endale teatava maine ja seetõttu on oluline kõrgliigasse jõudes selleks valmis olla. Mänge analüüsides on põnev jälgida, kuidas kohtuniku hea aga samaaegselt keeruline otsus saab tunduvalt suurema pahameeletormi osaks võrreldes mõne teise kohtuniku selge eksimusega. Minu puhul on kogenumad mängijad aru saanud, et vaidlus minuga kuhugi ei vii ja targem on oma energia mujale suunata.

Foto: Liisi Troska/Jalgpall.ee

Kui tunned huvi kohtunikuks saamise vastu, siis kohtunike baaskursuse ja registreerimisinfo leiab SIIT.

Peatoetaja

  • LHV

Suurtoetajad

  • Nike
  • A.Le Coq
  • Coolbet
  • Rimi

Toetajad

  • ABC Motors
  • Ramirent
  • FIFAA
  • Taisto
  • MyFitness
  • Krausberg
  • Spordihooldus

Lennupartner

  • Nordica

Meediapartnerid

  • ERR
  • Õhtuleht
  • Soccernet
  • JALKA

Partnerid

  • UEFA
  • FIFA
  • Kultuuriministeerium
  • EOK
  • Tallinn

Sotsiaalpartnerid

  • SPIN
  • SOS Lasteküla