INTERVJUU: Katrin Kaarna: vastased on väga tugevad

Eesti neidude U-17 koondis alustab reedel kodus EM-valikturniiri, kus meie vastasteks on Soome, Poola ning Bosnia ja Hertsegoviina koondised. Noortekoondise peatreener Katrin Kaarna rääkis portaalile jalgpall.ee, et paljude mängijate jaoks on see esimene samm rahvusvahelisel areenil.

Mida sellelt turniirilt ootad?
Ootan kindlasti häid esitusi ja seda, et nad julgeksid mängida, julgeksid proovida. Tahan, et mängijad usaldaksid ennast ja teineteist.

On sul valikturniiril kindel eesmärk punktide osas?
Võtame iga mängu eraldi. Arvestades seda mängijate gruppi – ainult üks mängija on varem mänginud valikturniiril – on raske oodata või nõuda neilt midagi erilist. Kui me võtame siit turniirilt punkte, siis on loomulikult hästi, aga selles arvan pigem tuleks vaadata mängupilti ja seda, mida nad väljaku peal teevad.

Mida tead vastastest?
Soomet nägime kevadel ja nad on väga tugevad. Ma eeldan, et neil tuleb samasugune võistkond, kellega siis mängisime. Bosnia ja Hertsegoviina naiskonda nägin Serbias turniiril, kui olin turniiril UEFA tehniline vaatleja – nad olid suured ja tugevad, aga samas arvan, et nende vastu on väga võimalik mängida ja ehk ka punke võtta. Poola ja Soome on meist sammu võrra eespool. Läheme ka nad nende vastu võimalikult head tulemust tegema, aga on teada, et nad on väga tugevad.

12 tüdrukut 18-st on sündinud aastal 1999 ehk on aasta nooremad. Samuti on koosseisus toimunud väga suuri muudatusi. Mida see näitab?
Ühelt poolt näitab see seda, et '98 vanusegrupp on üsna ahtake – kui tavaliselt on koosseis jaotatud pooleks ehk osa aasta nooremad, siis siin on tõesti teisiti. Samuti tuleb märkida, et enamus 1998. aastal sündinud tüdrukutest mängivad esimest korda kvalifikatsiooniturniiri – ainuke praeguses koosseisus, kes mängis ka eelmisel aastal valikturniiril, on (Alina) Fitissova ehk meil väga noor, väga uus ja kogenematu koosseis. Selles vanuses pole aga tüdrukutel suuresevahet ja meil on näiteks mitmed '99 tüdrukud suuremad ja tugevamad, kui aasta vanemad.

Millised on meie tugevused ja nõrkused?
Keegi nendest tüdrukutest ei tule siia aega veetma ja nad kõik mängivad südamega. Nad on näidanud selle aasta jooksul head edasiminekut ja loodan, et suudavad reaalses võistlusolukorras õpitut ka väljakul näidata. Nõrkusteks võiks pidada kogemuste vähesust. Kui ikkagi enamusel oli esimene rahvusvaheline kogemus pool aastat tagasi sõprusturniiril ja mõni pole veel rahvusvahelist kohtumist mänginud, siis kindlasti võib olla see üheks kitsaskohaks.

Ütlesid, et väga suur osa koosseisust on uus ja paljudel pole kogemust, kuigi sellel vanuseklassil on turniire olnud. Mis tingib tüdrukute jalgpallis sellise olukorra?
Ühelt poolt on see, et mõned on alles jalgpalliga alustanud. Ka praeguses valikus on selliseid tüdrukuid, kes on teise alaga tegelenud ja ühel hetkel otsustavad jalgpalli mängida. Kui korralik põhi on all ja saab siin hästi hakkama, siis seetõttu on õnnestub neil ka siia valikusse pääseda. Meil on naiste ja tüdrukute jalgpall alles arengujärgus – paljud tüdrukud alles katsetavad ja mõni tuleb jalgpalli juurde teise ala pealt, aga on ka vastupidist liikumist.

Foto: EJL