JALKA | Eesti bussiboss Meistrite liiga melus

Juss Tammingu teekond Meistrite liiga finaali sai alguse sellest, kui ta määrati UEFA superkarika mänguks ametisse kohaliku korralduskomitee ehk EJLi-poolseks transpordi ja liikuvussüsteemide eest vastutavaks ametnikuks. Kuigi superkarikas mängiti Eestis välja eelmise aasta augustis, algas Tammingu jaoks see töö juba poolteist aastat varem, mil hakati esimesi detaile Euroopa jalgpalliliiduga läbi arutama. Kuna koostöö Tallinnas peetud suurüritusel sujus hästi, jäeti õhku mõte, et Tammingu ühistegevus UEFAga võiks jätkuda ka tulevikus.

Nii juhtuski, kui Euroopa jalgpalliliit andis aasta alguses selgelt mõista, et nad tahaksid eestlase appi võtta Meistrite liiga finaalile. Kuigi Tamming pidi enne jah-sõna ütlemist saama loa ka oma tööandjalt ehk EJLilt, ei olnud tal ettepaneku vastuvõtmise suhtes ühtegi kõhklust.

„See on Euroopa mastaabis kõige suurem ühepäevane jalgpalliüritus, kuhu minna oma võimeid testima,“ sõnas Tamming.

Kuidas ja kuhu tuleb sõita?

Enne Madridi lendamist viis UEFA läbi mitu infotundi, nii osakonna- kui rollipõhiselt. Tamming selgitas, et võrreldes superkarikaga oli Hispaanias muutunud just tema roll: kui Eestis toimunud suurüritusel vastutas ta kõikide transpordiga seotud valdkondade eest – olgu selleks kasvõi suhtlemine lennujaamaga või Tallinna parkimisalade informatsiooni eest vastutamine –, siis Meistrite liiga finaalil oli ta üks transpordiosakonna ametnik. Tammingu vastutusalasse kuulusid bussid, mille liikumiste arv ulatus mängupäeval 160ni.

Tamming meenutas, et kui ta nädal enne finaalmängu kohale jõudis, ootas ees lai tööpõld. Ta selgitas, et kuigi bussihanke võitnud kohalik firma olevat olnud Meistrite liiga finaali mastaapsusest teadlik, tuli jalgpallipeo tõeline ulatus neile siiski šokina.

Tamming selgitas, et oluline polnud mitte ainult leida bussifirma kaudu vajalik arv busse ja juhte, vaid ka kõik muu sinna juurde kuuluv: esmalt täpne informatsioon iga bussijuhi kõigi ametlike sihtkohtade pealevõtu ja mahapaneku punktide kohta, parimad marsruudid neile lähenemiseks ja sealt järgmisse punkti liikumiseks. Teiseks tuli veenduda, et bussijuhid on läbinud akrediteerimise protsessi ja et bussis oleksid õiged infotahvlid, vajalikud parkimisload jne. Peale selle tuli olulisemate huvirühmade (VIPi-külaliste ja võistkondade) liikumiseks ja parkimiseks korraldada treeningud, et igale bussijuhile oleks mängupäeval toimuv võimalikult selge.

 „Oluline oli kõiki bussijuhte väga detailselt koordineerida, vältimaks seda, et näiteks VIPi-külalisi sõidutav buss sõidab staadionil vale sissepääsu juurde ja seal pole bussil ega ka selles viibivatel tähtsatel külalistel sissepääsuks vastavaid pileteid või akrediteeringuid,“ rääkis Tamming.

„Mängupäeval toimub staadioni suunas meeletult palju liikumisi, mis ei jäta ruumi eksimusteks. Kõikidel muudel tegevustel kaob ära igasugune tähtsus, kui mängule ei jõua selle peategelased. Sellega seoses on liikumised koostöös kohaliku politsei ja muude osapooltega vaja viimse detailini paika panna ja teostada laitmatult,“ andis Tamming mõista, et bussijuhtide ja ka teiste osapoolte informeerimine pidi olema paigas kuni viimse detailini.

Mängupäeva meenutades rääkis eestlane, et vastutus oli väga suur. Ta selgitas, et kui mängueelsetel päevadel liikusid erinevad huvirühmad – kohtunikud, meeskonnad, VIPi-külalised jne – eri aegadel eri marsruutidel, siis finaalipäeval asusid kõik kasutuses olevad bussid kõikvõimalikest sihtkohtadest teele üsna ühel ajal. Tammingu kui bussibossi ülesanne oli vastutada, et iga buss liiguks talle ette antud teekonna ja graafiku järgi ehk kõik saabuksid staadionile õigel ajal.

„Telefon oli punane ja pinge päris suur,“ meenutas Tamming.

Tähtsad asjad tuleb üle nämmutada

Eestlane meenutas mängupäevast rääkides, et kuigi turniiriks ettevalmistumise aeg oli pikk ja plaanid olid üksipulgi läbi arutatud, juhtus ka selliseid olukordi, kus tehti alles mängupäeval turvalisuse kaalutlustel või mõnel muul olulisel põhjusel plaane natuke ümber.

Kuigi tema hinnangul juhtus finaali läbiviimise ajal mõningaid viperusi – aga kus neid ei juhtuks? –, usub ta kokkuvõttes, et üritus suudeti läbi viia kvaliteetselt. Oma soorituse kohta sõnas ta nii: „Usun, et sain hakkama, aga arvan ka, et alati saaks paremini. Teatud määral oleksin ma endale harjumuspäraselt alustanud mõne protsessiga juba varem, aga selle ürituse töökohustused algasid kokkulepitud ajal ning see määras paljuski tempo ja võimalused. Kokkuvõttes oli see nii vaimselt kui füüsiliselt päris karm kogemus.“

Finaalinädalale tagasi vaadates ütles Tamming, et võttis Madridist kaasa nii mõndagi. Esiteks arusaama, et sündmuste puhul, kus on kaalul palju, on väga oluline kõik asjad mitu korda üle rääkida.

„Kui vaatasime bussifirma esindajaga igal õhtul üle järgmise päeva sõitude üksikasjad, oli minu ülesanne veenduda, et ta on kõigest aru saanud,“ selgitas Tamming. „See tähendas, et pidin mõnda asja viis korda nämmutama ja seda sageli elementaarsete asjade kohta, aga nii olulise ürituse puhul tulebki seda teha.“

Kuigi tööpäevad olid Madridis pikad ja kurnavad, jäi eestlane kogemusega rahule. Tammingu sõnul andis töö transpordiosakonnas hea õppetunni otsuste tegemise kohta ehk kuidas seada asju tähtsuse järjekorda olukorras, kus samal ajal toimub palju erinevaid sündmusi. Lisaks andis see EJLi projektijuhile hea kogemuse ka inimestega suhtlemise keerukates ja nõudlikes olukordades.

„Mulle meeldis selle töö keerukus selles vallas, kuidas jääda rahulikuks ja panna inimesi tegutsema olukorras, kus sa näed, et nad on juba oma piiri peal, aga samas nõuab situatsioon järgmist sammu ja sa ei saa öelda, et las jääda, puhkame ennast välja,“ selgitas Tamming.

Esmase kogemuse järel sõnas bussibossina ametis olnud eestlane, et tahaks hea meelega ka tulevikus nii suure kaliibriga üritustel kaasa lüüa. Kuigi Tamming oleks valmis taas transpordiosakonnas kätt katsetama, kisub süda staadionile lähemale.

„Hing ihkab venue management’i ehk mängupäevakorraldust staadionil, kuid enesearenduse mõttes ei pane kätt ette ka muudele valdkondadele,“ sõnas Tamming.

***

Töö ei lõppe finaaliga

Meistrite liiga finaali korraldustiimi töö ei lõppe sugugi finaalmängu ava- või lõpuvilega. Juss Tamming meenutas, et kuigi mängu alguseks olid kõik vajalikud inimesed staadionile jõudnud, ei olnud tal sugugi aega finaalmatši vaadata, sest just sel ajal tuli intensiivselt tegeleda mängujärgse transpordiga. Pealegi oli tähtsad inimesed vaja toimetada lennujaama, kuhu inimesed asusid liikuma juba mõni tund pärast finaali lõppu. Valdav osa külalisi oli sealjuures vaja lennujaama toimetada juba päeva esimeses pooles, mis tähendas Tammingule veel üht tihedat tööpäeva.

Tamming meenutas, et pärastlõunast jäid alles vaid hotellide ja lennujaamade vahel sõitvad regulaarsed liinid.

„Sel hetkel teadsin, et nüüd on sõitma jäänud ainult need juhid, kes on juba hommikust saadik samal marsruudil olnud ja teavad, kuidas kõik käib,“ rääkis Tamming. „Siis tekkis esimest korda tunne, et saan võtta natuke rahulikumalt ja asju distantsilt jälgida.“