JALKA | Joseph Saliste koolitab end Narvas

Nu, kak u tebja tam v Narve dela („no kuidas Narvas käbarad käivad“ vene keeles – toim.), olete vist Marko Meeritsaga kogu aja ninapidi koos?
Markoga oleme üksteist tundnud juba noorest peast meie perekondade kaudu, saame hästi läbi ja arutame jalgpalliasju igapäevaselt. Samas on palju tegevusi ka meeskonnaga koos, vene meeskonnad hoiavad kokku. Eraldihoidmist on vähem kui eesti meeskondades.

Kui palju ja mis keeles sa teiste meeskonnakaaslastega suhtled?
Lihtsamates olukordades saan vene keelega kenasti hakkama. Tavakõned saan räägitud. Telias uut kodu- ja internetipaketti küsida on raske.

No teenindaja peaks ju oskama riigikeelt!
Ju oskab keegi ka Telias ja söögikohtades on samuti nii, et keegi teenindajatest ikka oskab. Sõltub, kelle peale satud. Vene keelt praktiseerin enamasti Ukrainast ja Venemaalt pärit mängijatega. Eesti passiga mängijad oskavad ka eesti ja inglise keelt kenasti.

Olid 16 aastat Floras ja su elu teine klubi on sellest aastast Narva Trans. Kummaline marsruut.
Jah, 16 aastat ... See ei tundunudki nii pikk aeg. Mul vedas, et juba 17aastaselt tahtis Norbert Hurt minuga profilepingut sõlmida. Ei mingit eellepingut, kohe profileping. Motivatsioon suurenes. Iga noor ootab, et spordidirektor tuleks ja pakuks lepingut. See annab kindlustunde. Floras hoitaksegi  noortel silma peal.

Aga Narva sattusin tänu Aivar Pohlakule, suur tänu talle! Sain hea lepingu. Veel üks hooaeg Floras olnuks raske. Mul polnud ju kindlat positsiooni väljakul, olin hea vahetusmees. 

Kas see häiris sind?
Muidugi häiris. Kui tegutsed kindlal positsioonil või vähemalt tsoonis, siis on kindel tunne. Aga kui liigud kaitsest keskpoolikusse ja sealt ründesse, siis tekib küsimus, kas oled õiges kohas. Hooaja ettevalmistus läks hästi, aga kahtlused Floras jätkamise suhtes olid üleval. Oli ka välismaa variant. Kui tuli Konstantin Vassiljev, oli Flora komplekteeritud.  

Kas sinust püüti lahti saada?
Mulle oli oluline teha kaasa täispikk hooaeg ja olla võtmemängija mõnes teises meeskonnas, et tõusta uuele tasemele järgmisel aastal. Minu positsioonil mängiv Mihkel Ainsalu oli vigastusest paranenud ja tagasi tulemas. Mul oli variant jääda, aga ma ise küsisin, kas võiksin mujale siirduda. 

Kas Narvas oled platsil paika pandud?
Narvas olen edurivis. Mängin alumise ründaja või äärena. Olen loov mängija, söötude jagaja. Väravate löömine on boonus. 

Ainsa värava oled löönud karikavõistlustel ja Premium liigas andnud kolm tulemuslikku söötu.
Jah, neid resultatiivseid sööte võiks olla kuus, seitse või kaheksa, aga millegipärast ei taha pall sisse minna. Teistel meeskondadel läheb, meil mitte. 

Oled ründaja, aga oled meistri- ja karikavõistlustelt korjanud paari kuuga neli kollast kaarti.
Flora saatis mu Narva sõnumiga kaitsetöös juurde panna. Narva mineku mõte on teha samm edasi. Kaks neljast kollasest kaardist on tulnud pärast viga liigse jutustamise eest. 

Kas Flora saatis su Narva justkui enesetäienduskursustele?
Võib öelda küll nii. Flora on teisigi saatnud laenulepinguga mujale, et mängija saaks teha sammu edasi. Minu puhul on selleks üldine mängukvaliteedi parandamine, võtmemängija rolli kandmine ja enesekindluse suurendamine. 

Hooaja algus pole just kiita: kümne mängu järel olete Kuressaarega ühel pulgal, Paide pikalt eest ära, Tallinna suur kolmik on nagunii eespool. Kas omanik Nikolai Burdakov räägib meeskonnaga kõrgendatud hääletoonil?
Siin on kaks asjaolu. Mängijana pole minu asi rääkida treenerivahetusest, aga presidendil oli oma idee, kuidas meeskonda veel paremini mängima panna. Kalašnikov ja Bondarenko on mõlemad head treenerid. Rääkisime meeskonnaga, et midagi pole veel läbi, alles teine voor algas. Teiseks peab pall värava eest hakkama sisse minema. Kaitse on korras, aga kuidas see pall sisse lükata? Varukäiguna on suvel võimalik koosseisus muudatusi teha. 

Mis on Flora ja Transi peamine vahe?
Peamine vahe on väljakutes. Oleks tore, kui Trans saaks terve aasta mängida uue kunstmuru peal, nagu Nõmme Kalju. Muruväljakud, mis on siin treenimiseks ja mängimiseks, pole jalgpalliväljakud, vaid kergejõustikuplatsid, kus saab ketast heita. See on suurim miinus. Muu elu on sama nagu Tallinnas. Kaubanduskeskused on suured, spaa ja rand olemas. Tegevust jagub. 

Florast väljas, koondisest väljas? Kuigi Marko Meerits näitab, et Transist saab koondisse.
Ma ei usu, et Florast saab paremini koondisse. Tabel ju näitab, et Flora mehed väärivadki koondisekohta. Marko Meeritsal on varasemast ajast koondises käsi sees ja loodan, et Meerits on ühel päeval koondise esiväravavaht. Kuuest väravast kolm on talle löödud ju penaltist! Narvast on väljakumängijana koondisse pääseda raskem, aga vaatame, mis järgmisel aastal saab. Siirdun kas välismaale või mõnda Eesti tippklubisse. Flora, tema fännid ja inimesed jäävad mulle südamelähedaseks. Tahan ka neile tõestada, et arenen ja olen väärt välismaale siirduma. Ka Narvale soovin kõike head, eelkõige head väljakut. 

Oled juhatuse liige kolmes ettevõttes. Mis äri sa ajad?
Päris paljud jalgpallurid on ettevõtete juhatuse liikmed, seda lihtsalt ei teata. Kõik mu ärid on internetipõhised: e-poed ja sellised asjad. Ma oskan valmistada interneti kodulehti. Selle oskuse olen omandanud koolitustel ja iseseisvalt asja uurides. Kui ma kunagi enam jalgpallur pole, siis on mul midagi. Kui peaksin saama jalgpallis hea lepingu, võin sellega kindlustada oma tuleviku, aga keskpärase lepingu korral tuleb midagi muud teha. 

Kas äritegevus tähendab seda, et jalgpalli sa enam liiga tõsiselt ei võta?
Ei tähenda, pühendun jalgpallile ikka täiega. Internetiäriga olen tegelenud ligi viis aastat. Tegemist pole füüsiliselt koormava tööga. See on vaimne tegevus, mis aitab mõtteid mujale saada ja annab ka lisasissetuleku. Kui 24 tundi ainult jalgpalliga tegeleda, siis väsid ära.

Lugu ilmus juunikuu Jalkas

Tekst: Indrek Schwede
Foto: Jana Pipar/Jalgpall.ee