JALKA | Rohevalgete, viikingite ja Järvamaa edulood

Euroopa jalgpalliliidu ja Eesti Jalgpalli Liidu toetusel käima lükatud kogukonnajuhtide projekt startis mullu suvel, kui pilootprojektina pandi inimesed ametisse Tallinna Florasse, Tartu Tammekasse ja Narva Transi. Hooaja lõppedes oldi edusammudega rahul ja tänavu jaanuaris alustasid kogukonnajuhid tööd veel kaheksas klubis ehk kõigi Premium liiga klubide juures ja lisaks Pärnu Vapruses, kes mullu kõrgliigasse kuulus.

Poole hooajaga on peaaegu kõik klubid suutnud oma pealtvaatajate arvu suurendada (vaata juuresolevast tabelist) ja projekt tundub liikuvat täiskäigul. Kogukonnajuhid on enda sõnul ametisse edukalt sisse elanud.

„Minu jaoks on see töö ootuseid ületanud,“ rääkis Kuressaares toimetav Liina Tamm. „UEFA ja EJLi toetus on nii suur, et isegi siis, kui midagi valesti läheb, on seda lust teha. Tuhin on kogu aeg taga.“

Aasta aega ametis olnud Katrin Lagerest lisas, et kõige põnevam katsumus on olnud just oma klubile kõige sobivamate tegevuste leidmine, sest iga klubi vajab erinevat lähenemist, mille väljamõtlemine teebki iga kogukonnajuhi töö eriliseks. Sama kinnitas Paide kogukonnajuht Arto Saar: „Ainult sinu enda fantaasia on piir, mida ja kuidas teha. Selles töös on meil olnud palju vabadust, et oma kogukonnas toimivad ideed ellu viia.“

Raskused ja klubide toetus

Saar rääkis, et positiivselt on teda üllatanud Paide meeskonna olemasolevate fännide toetus ja tahe meeskonnaga isegi Narvas või Kuressaares kaasas käia. Kui kohalike fännide toetuse saab kirjutada plusspoolele, siis kõige raskemaks on Saare sõnul kujunenud see, kuidas pealtvaatajaid Järvamaa teistest punktidest kohale saada.

„Panime käima bussiliinid, mis toovad huvilisi meie treeningupunktidest kodumängudele, aga mõned liinid pole ennast õigustanud,“ nentis Paide kogukonnajuht. „Teatud piirkondades on puudu jäänud kohalikest utsitajatest, kes teisi mängule kutsuks. Kui kohapealset inimest pole, siis on minul üksi keeruline jõuda enne igat kodumängu igasse piirkonda.“

Tamm tõi oma töö juures kõige suurema raskusena välja toitlustuse: kuigi oma jõududega on igale kodumängule midagi välja mõeldud, ei ole suudetud leida püsivat partnerit: „Suvi on kiire ja eks toitlustust pakkuvatel firmadel on palju üritusi, nii et meil on olnud keeruline kedagi kindlat oma mängudele leida.“

Flora kogukonnajuhile Katrin Lagerestile on kõige keerulisemaks olnud oma prioriteetide seadmine. Ta selgitas, et alati tahaks rohkem ideid ellu viia, aga vahel tuleb aru saada, et eri ressursside piirangute tõttu ei saa kõike korraga teha ja tuleb seada prioriteete.

Kõigi kolme kogukonnajuhi sõnul on nende klubide taustajõud ja mängijad väga hästi uute ideedega kaasa tulnud. Saar meenutas, et juba siis, kui ta esimest korda end meeskonna treeningul tutvustamas käis, pakkusid mehed oma ideid välja. Ta lisas, et eriti positiivne on olnud Paide meeskonna peatreeneri Vjatšeslav Zahovaiko suhtumine, sest kunagi pole tekkinud probleemi, et koolikülastusteks ei saa mängijaid kokku.

Sama rääkis Kuressaare poolt Tamm: „Kui mõnel korral on tekkinud mure, et koolikülastuse jaoks jääb seltskond õhukeseks, siis piisab ainult tegevjuhile mainimisest ja kõik aetakse korda. Kõik mängijad saavad aru, miks me seda teeme, ja tulevad hea meelega kaasa.“

Mängijate kaasamisega pole probleeme tekkinud ka Floras. Lageresti sõnul soovivad mängijad kindlasti rohkem erinevatel kogukonnaüritustel osaleda, kuid profimängija ameti tõttu on nende kaasamisel siiski teatud piirangud. Lagerest tõi välja ka selle, et rohevalgete klubis on hästi tööle läinud tagasiside andmine: palju öeldakse hästi, aga konstruktiivselt tuuakse välja ka kitsaskohti, mille parandamine muudab korralduse taseme veelgi paremaks. Tamm tõi tagasiside andmisest välja eelkõige mängijate reaktsiooni.

„Esinduse mängijad on tulnud mulle ütlema, et on nii äge tunne, kui rahvas on tribüünidel ja toetab neid!“ rääkis Kuressaare kogukonnajuht. „Kunagi aastaid tagasi oli samamoodi, aga paljudele mängijatele on see uus ja see annab neile nii palju motivatsiooni juurde.“

Mis on parimad ideed?

Kuna kogukonnajuhtidel on olnud oma ideede väljamõtlemises ja elluviimises palju vabadust, on eri klubides ellu viidud vägagi erinevaid projekte. Järvamaal tegutsev Saar rääkis, et üks nende säravamaid mõtteid oli jagada talviste koolikülastuste ajal lastele helkureid. Ühest küljest suurendati sellega turvalisust, aga teisalt tehti ka Paide meeskonnale reklaami.

„Tegemist ei olnud tavaliste väikeste helkuritega, vaid need olid päris suured ja seal olid peal kõik meie kodumängude ajad,“ selgitas Saar. Toreda lisaväärtuse andis ka see, et helkur tagab kogu hooaja vältel Paide kodumängudele tasuta sissepääsu.

Saar tõi välja veel maakonnas tööle pandud bussiliinid, mis toovad igale mängule 40–50 pealtvaatajat. Positiivne on seegi, et bussiliinid töötavad kogukonna oma panusega: Paide Linnameeskond projekti ei rahasta, aga kohalikud ettevõtted toetavad kohalikke bussifirmasid. Uuendusliku ideena riputatakse Paide kodumängu päeval kesklinna üles ka jalgpallid.

„Kasutame küll ka plakateid, aga linnapildis olevad pallid tekitavad hea äratundmise, et kui pall ripub, siis inimesed teavad, et õhtul on mäng,“ rääkis Saar.

Flora kogukonnajuht Lagerest tõi toreda ideena välja mängupäeva kontseptsiooni: igal Flora kodumängul on pereala, kust leiab nii lauajalgpalli kui palju muud, fännimüügis tullakse mängudel välja mõne uue toreda tootega, tehakse töötubasid nii lastele kui täiskasvanutele, meelelahutuseks on olemas batuudid ja täpsusseinad. Lisaks on igal kodumängul kohal Flora maskott koer Pennu ja pealtvaatajad saavad kasutada aususe lippe, kuhu selle lehvitaja saab oma nime kirjutada.

Ka Kuressaare kogukonnajuht Tamm tõi välja läbimõeldud mängupäeva korraldamise. „Oleme suutnud mängudele tekitada atmosfääri,“ rääkis Tamm. „Meil on noormehed, kes teevad väravate puhul tossu, inimesed laulavad ja elavad kaasa. Lastel on alati midagi teha ja inimestel on võimalik ka süüa osta.“

Kõik need ideed oleksid teisejärgulised, kui rahvas teed tribüünidele ei leiaks. Flora, Paide ja Kuressaare on aga suutnud oma pealtvaatajate numbrit suurendada ja laias laastus on kogukonnajuhid poole hooaja pealt saavutatuga rahul. Kuressaare kogukonnajuht Tamm unistab sellest, et keskmine publikuarv jõuaks 300 inimeseni, Paides tegutsev Saar on linna elanike koguarvu vaadates (statistikaameti 1. jaanuari seisuga 10 590 inimest) enam kui 300pealise keskmise arvuga rahul. Tema sõnul võib tulevikus tekkida koguni probleem, sest Paide linnastaadioni tribüünid ei mahuta üle 400 pealtvaataja.

„Siis peab tõsiselt mõtlema, kuidas edasi, sest me ei taha pakkuda inimestele sellist mängupäeva kogemust, et nad peavad kogu aeg püsti seisma,“ rääkis Saar. Flora on omale seadnud teistsuguse eesmärgi: juuli keskel publikutabelit juhtivas klubis ei vaadata mitte keskmist, vaid vähimat numbrit.

„Oleme endale paika pannud numbri, millest väiksema vaatajate arvuga ei taha me ühtki kodumängu läbi viia,“ rääkis Lagerest, kes konkreetse arvu jättis siiski klubi siseasjaks. „Me ei taha ühegi mängu puhul mõelda, et see on väiksema tähtsusega ja pole oluline, kui palju rahvast kohale tuleb.“

Kõik kolm kogukonnajuhti kinnitasid kui ühest suust, et kogukonnajuhi ametit on Eesti jalgpallis kindlasti vaja.

„Esialgsete numbrite ja muljete järgi võin öelda, et on oluline, et igas klubis tegeleks keegi väga teadlikult ja pidevalt sellise tööga,“ rääkis Paide kogukonnajuht Saar. „Et poleks nii, et vahepeal õhinapõhiselt midagi tehakse, aga siis jääb soiku. See töö peab olema protsess. Usun, et pikemas perspektiivis on kogukonnajuhi palkamine iga klubi prioriteet.“

Lagerest lisas lõpetuseks, et tähtis pole mitte ainult igas klubis tehtav töö, vaid kogu Eesti jalgpalli kultuuri arendamine ja kogukonna tekkimine.

Publikunumbri kasv

Võtsime kogukonnajuhtide töö numbriliseks hindamiseks võrdluseks kaks arvu: iga klubi eelmise hooaja pealtvaatajate keskmise ja selle hooaja poole peal saavutatud keskmise numbri (vaatasime 2019. aasta seisu 19 vooru järel). Tabelis on esitatud 11 klubi numbrid, sealjuures mängis Maardu Linnameeskond mullu esiliigas ja tänavu mängib seal Pärnu Vaprus, kes eelmisel hooajal kuulus kõrgliigasse.

***

Kas kogukonnajuhid on rivaalid või sõbrad?

Kui palliplatsil on klubide mängijad omavahel suured konkurendid, siis kogukonnajuhid saavad läbi märksa sõbralikumalt.

„Eks (algus)raskused on kõigil üsna sarnased,“ rääkis Katrin Lagerest. „On hea tunda, et sa pole selles olukorras ainuke, vaid teised elavad ka midagi sarnast läbi. Nii on lihtsam asju läbi arutada ja edasi minna.“

Liina Tamm Kuressaarest lisas, et üksteisega jagatakse ideid hea meelega ja kogukonnajuhid on omavahel sõbrad, mitte konkurendid. Paide kogukonnajuht Arto Saar kinnitas seda: „Meie kõigi eesmärk on ju laias laastus sama: edendada jalgpallikultuuri. Selle jaoks üksi rapsimine ei anna kellelegi midagi juurde. Häid ideid keegi enda teada ei hoia, sest kui midagi on mõne klubi juures toiminud, toimib see suure tõenäosusega väikese variatsiooniga ka teises keskkonnas. Aga publikunumbritel tuleb muidugi silm peal hoida, selles osas ikkagi oleme natuke konkurendid!“

Lugu ilmus augustikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts
Foto: Brit Maria Tael