A. Le Coq Arena läks gaasiküttelt üle kaugküttele

Uus lahendus tagab stabiilsema ja keskkonnasõbralikuma soojusvarustuse, vähendab hoolduskulusid ning pakub Sportland Arenal kvaliteetset treeningu- ja mängupinda ka külmadel talvekuudel.

Eesti Jalgpalli Liidu jalgpallikompleksi juhataja Targo Kaldoja sõnul oli üleminek kaugküttele loogiline samm. „Senine gaasikatlamaja oli amortiseerumas ning selle töökindluse tagamine oleks eeldanud märkimisväärseid investeeringuid. Võrreldes volatiilse gaasiküttega on kaugküte stabiilsem ja keskkonnasõbralikum lahendus,“ rääkis Kaldoja. Ta lisas: „Kaugküte tagab meile aastaringselt sooja vee, hoonet kütame ikka nagu tavaliselt kütteperioodil septembrist maini ja Sportland Arenat vastavalt vajadusele. Utilitasega liitumine tagab eelkõige soojusvarustuse kindluse ja keskkonnasõbralikkuse.“

Utilitase liitumiste projektijuhi Karol Meerja sõnul on A. Le Coq Arena liitumine märgiline. „Oleme uhked, et Eesti esindusstaadioni siseruumid ja kunstmuruväljak tarbivad Utilitase soojust. Seeläbi on A. Le Coq Arena Tallinnas üks väheseid kohti, kus lisaks hoonetele köetakse kaugküttega ka välipinda,“ tõi Meerja esile.

Kokku on A. Le Coq Arena hoonete köetav pind 12 300 m², Sportland Arena 8 450 m². On loodud ka eelvalmidus A. Le Coq Arena peaväljaku murualuse küttesüsteemi renoveerimiseks ja liitmiseks gaasiküttelt kaugküttele. Pärast seda kasvab köetava välispinna osa veelgi – 8214 m² võrra.

Foto: Kaupo Kalda