A. Le Coq Arena ruumid said suurkujude nimed

Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peasekretär Anne Rei selgitas, et tänavu möödus 100 aastat Eesti meeste koondise esimesest mängust ning järgmisel aastal täitub sajand EJLi asutamisest. „Üks samm tähtsate juubelite tähistamisel on Eesti jalgpalliloos olulist rolli mänginud inimeste mälestuse jäädvustamine A. Le Coq Arenal,” ütles Rei.

A. Le Coq Arena suurim konverentsiruum, kus saab pidada koolitusi, seminare, pidulikke üritusi ja pressikonverentse, kannab Elmar Saare nime. Saar (1908–1981) kuulus mängijana Eesti koondise koosseisu 1928.–1936. aastal ja täitis 1939. aastal peatreeneri kohustusi. Hiljem oli ta pikka aega jalgpalliametnik ja tippkohtunik Nõukogude Liidu tasandil. Saar oli Eesti vabariigi ja ENSV meister nii mängija kui ka treenerina.

Konverentsikeskuse vastas asub Arnold Pihlaku nimeline koolitusklass. Pihlakust (1902–1985) sai esimene professionaalne jalgpallur, kes jõudis välisliigasse, kui esindas 1928/1929 hooajal lühiajaliselt Viini Austria meeskonda. Ta võitis Eesti meistrivõistlustel 4 kulda ning kuulus Pariisi olümpial osalenud koondisse. Rahvuskoondist esindas ta 44 mängus ja lõi 17 väravat.

A. Le Coq Arena lõunatribüüni 3. korrusel asub Julius Reinansi nimeline nõupidamissaal. Reinans (1891–1973) oli 1909. aastal toimunud Eesti esimese ametliku jalgpallivõistluse korraldaja, EJLi üks asutajaid ja esimene abiesimees (1921–1922) ning FIFA litsentsiga kohtunik. 1914. aastal osales ta Venemaa II olümpial Tallinna meeskonna esindaja ja varumängijana.

Idatribüüni VIP-loož kannab Ado Anderkopi (1894–1941) nime. Anderkopp oli jalgpalliliidu üks asutajatest ja 1930.–1939. aastani alaliidu esimees. Ta oli teise maailmasõja eel Eestis tuntud inimene nii poliitikas kui ka spordis, pidas mitmel korral ministri ja Riigikogu liikme ametit ning kuulus Asutavasse Kogusse.

A. Le Coq Arena põhjatribüünil asuv alaliidu juhatuse ruum kannab Gustav Laanekõrbi nime. Laanekõrb (1876–1941) valiti 1921. aastal EJLi esimeseks esimeheks. Talle on omistatud Eesti Punase Risti II järgu I (1934) ja II (1928) astme teenetemärgid ning Valgetähe III klassi teenetemärk (1938).

Pildil Elmar Saare nimeline konverentsikeskus.