Ajaloolisel koolitusel osalenud Eesti kohtunik: uhke ja võimas tunne

CORE on eelkõige mõeldud noorematele ja talendikatele kohtunikele. Eesti jaoks on märgiline, et Toom osales just saalijalgpallile pühendatud programmis. „Niimoodi saab ette veel parema pildi, mida UEFA meilt ootab. Lisaks ühendavad sellised koolitused sama eriala inimesi. Näiteks Horvaatias oli 19 kohtunikku erinevatest riikidest, emanasti jäi osalejate vanus 24 ja 26 vahele,“ selgitab Toom.

Teemade ring oli lai. Näiteks toimusid loengud reeglite tõlgendamise kohta, et kõik saaksid asjast ühtmoodi aru. Toimusid ka praktikumid ja füüsilised testid. Toom tunnistab, et kogu Horvaatias veedetud aeg andis talle palju energiat. „Mul on tõesti väga suur au, et sain seal Eestit esindada,“ ütleb ta. „Mingis mõttes hüppasin tundmatus kohas vette, aga sain sealt palju motivatsiooni ja enesekindlust. Meisse suhtuti kui tulevastesse rahvusvahelistesse kohtunikesse. Rõhutati, et kõik on meie enda kätes – kui asja hästi edasi teha, on kõik uksed avatud.“

Ta jätkab: „Koolitajad olid maailma ja Euroopa tipud, kes käivad kõige tähtsamatel mängudel vaatlejateks. See kõik andis sõnumi, et oleme väärtustatud. Kogu üritus oli tõesti hästi korraldatud – uhke ja võimas tunne oli olla osa sellest.“

Kas saal või muru? Või mõlemad?

Oluline nüanss on ka see, et Toom sai end mitmes mõttes võrrelda teiste riikide kohtunikega. „Füüsilised testid olid samasugused, nagu teeme ka Eestis. Kaks 20 m sprinti, CODA-test ehk suunamuutusega sprint ning ARIET- ehk intervalltest. Selles viimases tuleb joosta seni, kuni enam ei jaksa. Mul õnnestus seal teha CORE programmide rekord. Muuhulgas toodi välja, et Eesti kohtunikud oleks justkui teisest puust – ka Kevin Kaivoja jooksis murujalgpalli koolitusel CORE programmi rekordi.“

Toomi sõnul on väga kasulik tegutseda korraga nii saalis kui ka murul. „Saalijalgpall on ikkagi nii palju erinev ja minu jaoks on see kõik väga põnev. Saalis on mäng väga kiire, intensiivne ja emotsionaalne. Tunnen, kuidas see kohtunikuna mind arendab. Mulle meeldib mõlemale keskenduda, sest mõlemast saab teise erinevaid nüansse edasi kanda ja seeläbi areneda,“ räägib 25aastane vilemees.

„Saalis peab otsustama isegi veel kiiremini kui murul. See aitab hoida fookust. Kui oled harjunud väga kiire mänguga, siis suudad ka murul kiiremini ja paremini otsustada. Sama kehtib manageerimise kohta – saalis tuleb päris palju mängijatega suhelda ning ka see kandub edasi murule.“

Koolituse raames toimus ka praktiline osa, kus vilistati kordamööda kahe noortevõistkonna omavahelist matši. „Minu jaoks oli äge näha, kui hästi me tegelikult Eestis asju teeme. Nägin, et see, mis meilt siin nõutakse, on igati õigustatud. Paljude teiste riikide kohtunikel oli probleeme positsioneerimise, žestide või liikumisega. Need on põhiasjad, mida Eesti vaatlejad nõuavad ja jälgivad. Hea oli näha, et meil on need asjad hästi paigas. Tegelikult ajame Eestis päris õiget asja! Kui ei pane end piiri taga teistega sel viisil joonele, siis ei saagi teada, kus ise oleme. Niimoodi tekib hea emotsioon ja saab jõudu edasi pürgida!“