Eesti esindajad osalesid VAR-konverentsil Portugalis

23.–24. aprillil peetud konverentsi eesmärk oli tugevdada arusaama VAR-i tehnilistest põhimõtetest ning jagada parimaid praktikaid videokohtuniku töö selgitamisest. Aruteludes jagati seniseid kogemusi, käsitleti tuleviku väljavaateid ning arutati VAR-tehnoloogia arengut, tõlgenduste ühtlustamist ja kommunikatsioonistrateegiate täiustamist. Erilist tähelepanu pöörati sidusrühmade paremale kaasamisele ja info läbipaistvuse suurendamisele, et aidata jalgpallikogukonnal paremini mõista videokohtunike rolli ja otsuseid.

„Kahe päeva jooksul kõlas korduvalt VARi põhimõte, et minimaalse sekkumisega tuuakse maksimaalne kasu. See tähendab, et videokohtuniku tehnoloogia aitab jalgpallil säilitada mängu autentsuse. Kuigi VAR tuli kasutusele 2018. aasta MM-il, siis on senini mitmed riigid seda alles tutvustamas. Järjepidev kommunikatsioon ja harimine on üliolulised, et saavutada ühine arusaam,“ rääkis EJL avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme.

Kahepäevasel konverentsil kõlasid ettekanded, paneeldiskussioonid ja töötoad, kus osalesid kõigi VAR-i kasutavate või selle kasutuselevõttu kavandavate UEFA liikmesriikide esindajad, kes kokku tulid 46 erinevast riigist. Osa võtsid nii FIFA, UEFA kui IFAB esindajad, kohtunikud, treenerid, mängijad, klubide ja liigade juhid. Lisaks esinesid seminaril ka teiste spordialade, näiteks võrkpalli, korvpalli ja kriketi, videotehnoloogiaeksperdid.

2023. aastast alates määrab EJL igale Premium liiga mängule videokohtuniku (VAR) ja abivideokohtuniku (AVAR), kes viibivad A. Le Coq Arenal spetsiaalset videokohtunike jaoks välja ehitatud keskuses. Videokohtuniku süsteem aitab parandada inimlikke eksimusi, mis võivad mõjutada tulemust ja annab panuse ausa mängu tagamisse. Rahvusvahelise videokohtunike juhendi järgi saavad videokohtunikud sekkuda neljas mängumomendis: väravate puhul; penalti situatsioonides; punase kaardi olukordades; kui kohtunik annab kollase või punase kaardi valele isikule.

Foto: Portugali Jalgpalli Liit