Eesti Jalgpalli Liidul täitus 98 aastat

14. detsembril 1921 panid EJLile aluse kolme klubi (Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport) üheksa esindajat (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Hans Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Alaliidu esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.

EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJLi tegevus taastati 3. detsembril 1988. EJLi visioonis on jalgpall võimalus ja vastutus Eesti arendamiseks. Organisatsiooni väärtusteks on inimlikkus, ausus, pühendumus, tarkus ja vastutustundlikkus.

Riikliku spordiregistri andmetel on Eestis üle 21 000 jalgpalliharrastaja. Uuringufirma Kantari 2016. ja 2018. aastal tehtud avaliku arvamuse uuringu põhjal on jalgpall Eestis kõige populaarsem ja kõige jälgitum spordiala.

Tänavu püstitasid publikurekordi nii meeste ja naiste koondis kui ka meeste tippliigad: meeste koondise kodumänge külastas keskmiselt 9690 pealtvaatajat; naiste koondise kodumängude uueks publikurekordiks on 1881; meeste tippliigasid külastas esmakordselt üle 100 000 pealtvaataja. 

EJLi järgmine suur rahvusvaheline ettevõtmine on U17 noormeeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri korraldamine 2020. aasta mais ja juunis Tallinnas, Rakveres, Haapsalus, Tartus, Viljandis, Võrus ja Otepääl.