Esimesed 14 klubi sisenesid noortetöö kvaliteedistandardi süsteemi

Jalgpalliklubide noortetöö kvaliteedistandard ja sellega kaasnev taseme taotlemine on mõeldud kõigile Eesti noorte meistrivõistlustel osalevatele klubidele. Süsteemis osalemine on vabatahtlik. Tegu on viieastmelise süsteemiga, kus esimesed kolm tasandit on suunatud harrastusjalgpalli klubide jätkusuutlikusele ning neljanda ja viienda tasandi siht on jalgpalliakadeemiate tekkimine Eestis.

Projekti esimese sammuna oli võimalik pürgida maksimaalselt teisele tasandile, kuhu pärast esimest hindamist jõudis 14 klubi. Teine tasand tähendab, et tegu on hästi organiseeritud harrastusjalgpalli klubidega. Kolmandat taset on võimalik püüda järgmisel aastal, sest süsteem avatakse uuteks taotlusteks 2026. aasta esimeses kvartalis. Samuti on võimalik siis taas taotleda esimest ja teist tasandit, ka neil, kellele see tänavu ebaõnnestus (22 klubi).

„See on esimene samm pikas protsessis, mille suur eesmärk on muuta noortetöö kvaliteetsemaks,“ ütles projektijuht Mario Pruul. „Kui klubid on süsteemiga liitunud, saab neid teistega samadel alustel võrrelda, mis muudab noortetöö kvaliteedi läbipaistvamaks. Kui teame täpsemalt, mis seisus klubid on, siis saab alaliit neid ka paremini ja täpsemalt toetada,” lisas ta.

Hindamiskriteeriumid jagunevad sportlikeks ja organisatoorseteks. Sportlikud kriteeriumid puudutavad näiteks treenereid, mängijaid ja metoodikat, organisatoorsed näiteks üldjuhtimist, strateegilist vaadet ja jätkusuutlikkust. Kriteeriumite loomisel lähtuti UEFA ja FIFA reeglitest, riiklikutest nõuetest spordiklubidele ja -organisatsioonidele ning EJL-i loodud kriteeriumitest.

Uus kvaliteedistandard süsteem on ligipääsetav kõikidele klubidele üle Eesti. Kvaliteetne noortetöö loob tugeva aluse jalgpallurite arenguks ning aitab tagada, et mängijad saaksid kasvada rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelisteks sportlasteks. Samuti toetab see jalgpalli jätkusuutlikkust, pakkudes mängijatele võimalusi ka hilisemaks panustamiseks jalgpalli teistes rollides.

„Teeme sammu edasi klubide ja alaliidu vahelises koostöös. Seni on meil väga hea kogemus noortetööjuhtide projektis, kuid uus kvaliteedistandardi süsteem annab suuremad koostöövõimalused. See tähendab rohkem suhtlust ja avatust, sest mõlemad pooled on võtnud vastutuse,“ selgitas Pruul.

Kuna kogu protsessi üks alus on läbipaistvus ja avatus, siis muudab see lihtsamaks ka noortele sobiva tasemega klubide valimise. „Lapsevanematele ja noortele jalgpalluritele tekib võimalus valida endale sobiv klubi, sest kõigi eesmärk ei saagi olla pürgida tulevastesse akadeemiatesse, vaid oluline on, et püramiidi kõigil viiel tasemel oleks klubisid ja mängijaid,“ lisas Pruul.

Süsteemi tutvustav klipp:

Esimesed kaks taset tuginevad suuresti EJL-i registreerimis- ja infosüsteemi (ERIS) andmetele. Esimese taseme saavutamiseks on vajalik vähemalt üks treener ja kaks võistkonda ning organiseeritud üldjuhtimine, visioon ja missioon. Teise taseme saavutamiseks on vaja juba kuut võistkonda ja kolme treenerit. Kolmandale tasemele jõudmine eeldab vähemalt 12 võistkonda, treenerite suuremat hulka ning jätkusuutlikkuse tagamist, sealhulgas noortevõistkondade osalemist Eesti meistrivõistlustel. Sellest tasemest alates kaasatakse klubide toetamiseks piirkondlikud koordinaatorid, kes hindavad klubide vastavust standarditele ja pakuvad neile arengualast tuge.

Neljanda tasemega jõuab klubi akadeemia tasemele, kus kehtivad veel kõrgemad nõuded ja suurem vastutus noortetöö kvaliteedi tagamisel. Viies tase tähendab konkurentsivõimelist jalgpalliakadeemiat Baltikumis ja Põhjamaades.

• EJL-i registreerimis- ja infosüsteemi (ERIS) eelmise hooaja andmetel põhinevad klubide profiilid
• Täpse ülevaate kogu projektist leiab siit

Pildil Eesti Jalgpalli Liidu koolitus TNTK staadionil. Foto: Joonas Kuusemäe