JALKA | Kuidas sünnib jalgpalliklubi? Philadelphia versioon

Alustagemgi kohe sellest viimasest episoodist. 2007. aasta Põhja-Ameerika jalgpalliliiga finaal New Englandi ja Houstoni vahel kuulub sealse liiga klassikasse ning seda mitte seepärast, et mäng murul millegi fenomenaalsega silma oleks paistnud, küll aga sellega, mis leidis aset tribüünil. Nimelt oli New Englandi tumesiniste särkide vahel endale koha leidnud umbes sajapealine helesiniseid särke kandev rühm inimesi, kes suurt helesinist lippu lehvitades oma võistkonnale häälekalt toetust avaldasid: „Phil-a-delph-ia.“ Nende tegevus oli kõnekas seepärast, et Philadelphia jalgpallivõistkond finaalis osaline polnud, enamgi veel – sellist võistkonda ei eksisteerinudki. Ent fännid olid kohal.

Juba aastakümneid on räägitud sellest, et jalgpall, soccer, on Põhja-Ameerika next big thing ehk järgmine suur ala. Mitut puhku on seda mängu Ameerikasse (ja Kanadasse) eksportida püütud, viimati 1996. aastal, mil kaks aastat varem seal peetud jalgpalli maailmameistrivõistluste tuules loodi tänaseni tegutsev profiliiga MLS. Frantsiiside ehk litsentseeritud tegutsemisõiguste jagamise protsessil Philadelphia ei osalenud ning nii jäi suur spordilinn liiga asutajate hulgast välja. Küll aga kuulusid nende hulka Philadelphiast pooleteisetunnise autosõidu kaugusele jääv New York ning kahe ja poole tunni kaugusele jääv Washington. Ent kumbki neist ei suutnud pakkuda arvestatavat alternatiivi Philadelphias elavatele tõsiusksetele jalgpallifännidele, keda linna pooleteise miljoni elaniku hulgas oli vähemalt kolm. Küllap rohkemgi, kuid kolm neist on leidnud dokumentaalset kinnitust.

See dokument on valminud kaks aastat tagasi, kannab pealkirja „Sons of Ben“ ning on esitatud dokumentaalfilmi formaadis. Võtame selle filmi alljärgnevalt kaasa eesmärgiga lasta sel vahendada Philadelphias elavate jalgpallifännide mõtteid ja unistusi. Laseme neil öelda, mis neile jalgpallis oluline on.

Esmalt nimest. „Sons of Ben“ (SoB) ehk Beni pojad on linna ühe kuulsaima elaniku, Ameerika ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni koostajate hulka kuulunud Benjamin Franklini auks. Franklini pealuu on ka SoBi embleemi leitmotiiv (vaata lisalugu).

Üks neist kolmest fännist, praegu varasesse keskikka jõudnud Bryan James, kelle idee näib SoBi kokkukutsumine olevat ning kes ka klubi esimeseks presidendiks valiti, räägib, et tema jalgpallifänniks kujunemise põhjuseid tuleb otsida kodunt. Tema isa oli pärit Suurbritanniast ning ta olla pereringis sageli rääkinud Inglismaal peetud jalgpallimängudest ja mitu korda külastatud Wembley kordumatust atmosfäärist. Samuti kuulus pere harjumuste hulka jalgpalli maailmameistrivõistluste vaatamine.

Fännid võõraste klubide mängudel
1994. aasta turniirist vaimustatult soovis James niisuguse atmosfääri ka Philadelphiasse transportida, aga kui kaks aastat hiljem MLS tegevust alustas, pani oma linna puudumine teda imestama. Kuidas on võimalik, et Philadelphias, hiiglaslikus spordilinnas, kus on tipptasemel pesapall (Phillies), jäähoki (Flyers), Ameerika jalgpall (Eagles) ja korvpall (76ers), puudub soccer, mis on ju ometi nii tugevasti seotud fänniliikumisega. Ühe võimaliku selgituse sellele annab kohaliku raadiojaama spordireporter Anthony Gargano, kes toob põhjuseks just väga tiheda tippspordiasustuse, ning väite, et linna spordihuvilisel on niigi keerukas kõike toimuvat jälgida. „Kas mu südames on veel piisavalt ruumi?“ küsib Gargano.

James näis selles veendunud olevat. 2007. aasta jaanuaris leidsid Philadelphia inimesed ühes MLSi internetifoorumis esmalt virtuaalse kohtumispaiga, misjärel kõrtsis juba reaalselt kokku saadi. Seal toimunud esimeste kohtumistega tuldi ideele luua Philadelphia mitte eksisteeriva jalgpallivõistkonna fänniklubi. Kuna idee sündis 17. jaanuaril ehk Franklini sünniaastapäeval, juhatas see mõttele just see kuulus mees fänniliikumise etteotsa rakendada.

SoB seadis endale kaks eesmärki. Üks oli strateegiline: saada Philadelphiale koht MLSis; ja teine taktikaline: kasvatada fännipõhist kogukonda. James selgitab, et tegutseti niinimetatud cargo-kultuse põhimõttel, mis tähendab seda, et oma tegevusega püütakse reaalsust esile kutsuda. Praegu teame, et nende ettevõtmist saatis edu.

Kaks päeva pärast fänniklubi loomist käivitati kodulehekülg, millele järgnesid kõik muud tegevused, mis ühele fännigrupile jõukohane. Oma liikmeskonda suurendati peamiselt sotsiaalmeedias, aga ka isiklike kontaktide kaudu – juba liikmeks astunud fännid jagasid linnas tuhandete kaupa Franklini pealuuga flaiereid. Valmistati salle, särke, lippe ning mis vahest kõige tähelepanuväärsem, külastati ka reaalseid jalgpallimänge. Selleks sobis iga mäng: MLS, saalijalgpall, naistejalgpall.

Fenomenaalseks kujunesid nende visiidid just MLSi mängudele. Näiteks New Yorki, kus paarikümnepealine seltskond pälvis tähelepanu oma helesiniste särkide ja vastaseid pilkavate laulude abil. Nende stiilinäide New Yorgi Red Bullsi kohtumiselt: „Meil sama palju karikaid kui teil, kuid võistkondagi pole ju meil.“

Liikumise läbilöök saabus väga kiiresti ning selleks tuleb pidada eespool kirjeldatud 2007. aasta MLSi karikafinaali külastamist Kennedy memoriaalstaadionil Washingtonis. Ühelt poolt tõi see SoBile meedia kvaliteetset tähelepanu, teisalt on nimetatud sündmust hakatud pidama Philadelphiasse loodud reaalse jalgpalliklubi üheks käimatõmbavaks episoodiks.

Avalikkuse tähelepanu saavutati kõige kõrgemal institutsionaalsel tasemel. Ning siinkohal ei viidata mitte Euroopas ilmuvatele väljaannetele, nagu näiteks jalgpalliajakiri Four Four Two, mis avaldas SoBist leheküljepikkuse loo 2007. aasta suvel, vaid jutt käib Ameerika tähtsaimast spordiväljaandest Sports Illustrated. Artikkel seal tagas SoBi liikmeskonna hüppelise kasvu.

Väga jämedalt öelduna peavad MLSi klubi loomiseks olema täidetud kolm tingimust: tugev ja stabiilne omanikering, staadion või staadioniplaan ja kõige tähtsamana – aktiivne fännibaas. Viimase nõude täitmise tingimused olid 2007. aasta suveks loodud ning mõne aastaga oli kolme mehe mõttekesest välja kasvanud tuhandeid inimesi ühendanud liikumine.

Ülejäänud kahe tingimuse täitmine jäi juba fännide haardeulatusest välja, kuid nende aktiivne huvi mängu vastu meelitas ligi initsiatiive, kelle käimalükkavaks jõuks oli kasumi teenimine. Siinse loo huviorbiiti need teemad aga ei kuulu ning võtan seepärast lühidalt kokku: Philadelphia Unioni nimeline klubi liitus MLSiga 2010. aastal ja nende kodustaadion asub Philadelphiast pooletunnise autosõidu kaugusel pisikeses Chesteri-nimelises linnakeses. Oma teisel hooajal ehk aastal 2011 jõuti idakonverentsi poolfinaali, mis on seni jäänud klubi parimaks sportlikuks saavutuseks. SoBil oli eelmise aasta juuli seisuga 2003 maksulist liiget.

***

Logo inspireeritud USA presidendist
SoBi logo viitab iga oma elemendiga Philadelphiale. Selle keskne motiiv on Benjamin Franklini pealuu, mida ehivad pikad juuksed ja prillid. Pealuu taga ristuvad aer ja vikat viitavad linna merelähedusele ja selle ajaloolisele seotusele põllumajandusega.

Kaks kollast välgunoolt ja kollane võti sümboliseerivad Franklini avastust äikese ja elektri omavahelisest seosest. Legendi kohaselt olevat ta seda tõendanud äikesetormi ajal lendu lastud tuulelohe külge seotud võtmega. Tuulelohegi on sinise rombina logole kantud.

Pealuud läbistav kõver joon sümboliseerib tänapäeval Philadelphias asuval vabaduskellal olevat täpselt samasuguse kujuga mõra. Ladinakeelne kiri „Ad finem fidelis“ tähendab „Truu kuni lõpuni“.

Tekst: Andres Must

Lugu ilmus novembrikuu Jalkas