JALKA | Lev Jašin Tallinnas

Ometi nii see oli. Just eelmainitud päeval läksid toonasel Komsomoli staadionil NSV Liidu meistrivõistluste A-klassis vastamisi Jašini kodumeeskond Moskva Dinamo ja kohalik esindusklubi Tallinna Kalev. Mängu jäädvustas tuleviku tarbeks Eesti spordifotograafia suurnimi Gunnar Vaidla – ja nüüd toomegi Gunnar Vaidla rikkaliku pärandi talletaja Eesti spordi- ja olümpiamuuseumi poolt avalikkuse ette valiku selle kohtumise hetkedest.

Publikut hullutanud Must Ämblik
Kaheldamatult oli Eesti jalgpallile oluline kogu 1960. aasta – ikkagi Kalevi esimene hooaeg üleliidulises kõrgliigas! –, ent valitseva NSV Liidu meistri Moskva Dinamo Tallinnas käiku võib tagantjärele pidada üheks selle hooaja mälestusväärsemaks momendiks, moskvalaste väravat kaitsnud Lev Jašinit aga tuleb hinnata üldse üheks läbi aegade tunnustatumaks Eestis käinud jalgpallitipuks. Ta on ju seni ainsa puurivahina pälvinud Ballon d’Ori auhinna, ta on valitud 20. sajandi parimaks väravavahiks ja 20. sajandi maailma jalgpallikoondise liikmeks, lisaks sai ta NSV Liidu vutikoondise liikmena kirja 74 mängu ning tõusis Euroopa meistri ja olümpiavõitja aujärjele.

Tänaseni räägitakse legende Musta Ämbliku (see oli Jašini hüüdnimi) osavusest ja hullutavast mõjust tribüünidele. Nii näiteks on hilisem telekommentaator ja NSV Liidu koondise omaaegne varuväravavaht Vladimir Maslatšenko meenutanud, kuidas Jašin ajas ta 1962. aasta MM-finaalturniiril kohtumises Kolumbiaga hiilgava viimase minuti tõrjega täiesti pöördesse. Ikka nii pöördesse, et vaene Maslatšenko röökis end tribüünil sõna otseses mõttes pildituks ja sadas siis ees istunud pealtvaatajaile minestunult selga...

Jašinile löödi Tallinnas värav!
Kalevi meeskonna ajalooline pääs NSV Liidu kõrgliigasse ehk A-klassi sai toona teoks, kuna 1960. aasta vutihooaja eel otsustati muuta NSV Liidu jalgpalli meistrivõistluste süsteemi. Uute reeglite kohaselt osales A-klassis senise 12 klubi asemel 22 klubi ning sarjale lisati ühtlasi geograafilist mõõdet.

Moskva Dinamo, 1950. aastatel suisa neljal korral NSVLi meistriks kroonitud suurklubi, kohtus Kaleviga Tallinnas 5. augustil, teisisõnu vähem kui kuu aega pärast 10. juulil Pariisis toimunud ajaloo esimest jalgpalli EM-finaali, mis oli peale Jašini teinud Euroopa meistri veel mitmest Dinamo mängijast. Kuid lisaks värskete Euroopa meistritega tutvumisele suurendas kohaliku pealtvaatajaskonna huvi mängu vastu ilmsesti seegi asjaolu, et dinamolaste ridadesse kuulus üks tallinlastele hästi tuntud mees, siin sündinud jalgpallilootus Georgi Rjabov.

Publikut koguneski tribüünidele rohkesti ning osa saadi köitvast matšist. Kalev ei tundnud nimekate oponentide ees liigset aukartust, moskvalaste kaitseliinile tekitati üksjagu peavalu ja nende puurivahile jagati lahkesti võimalusi oma oskusi demonstreerida. Külalised pääsesid küll poolajale 2 : 0 eduseisus (väravad lõid Genrih Fedosov ja vastne Euroopa meister Viktor Tsarjov), ent teisel poolajal suutsid skoorida ka võõrustajad, kui kohtuniku määratud penalti läkitas 72. minutil Jašini selja taha Karl Kollo. Mõõduvõtt lõppeski tulemusega 2 : 1 – ja kuigi kalevlased tabelisse punktilisa ei saanud, jäid kiibitsejad ja ajakirjandus meeskonna mänguga sedapuhku pigem rahule.

***

Tallinna Kalevi jalgpallimeeskond anno 1960
Tallinna Kalevi meeskonna peatreener oli sel hooajal kogenud Elmar Saar, enne II maailmasõda 19 korral Eesti jalgpalli rahvusmeeskonda kuulunud mees, mängijatena kandsid põhiraskust Ants Veldermann, Vladimir Dubrovski, Heldur Kallis, Benno Tael, Edmond Kesküll, Heino Sepp, Erich Kollo, Karl Kollo, Vladimir Rodionov, Rifat Salahadtinov, Raul Nell, Arvo Tammkõrv, Vladimir Nikolajev, Mati Gilden, Albert Samsonov, Aleksandr Kanunnikov, Aleksandr Pismennõi, Nikolai Tsagareišvili jt.

***

Mis sai edasi?
Kui Moskva Dinamo mängis staatusele kohaselt taas suurt mängu ja kroonis hooaja pronksmedaliga, siis Tallinnas neile südilt vastu hakanud Kalevi meeskonna elu oli tegelikult keeruline. Alagrupi lõpetasid kalevlased selgelt viimasena, kogudes üksnes kolm punkti, mis tähendas, et edasi kukuti sarja nõrgimasse tugevusrühma ning jätkati koos Bakuu Neftjaniku, Kišinjovi Moldova ja Vilniuse Spartakiga mänge kohtadele 19–22. Selles seltskonnas tunti end lõpuks piisavalt mugavalt ja võeti grupivõit, mis tagas Kalevile A-klassi liigadebüüdi üldkokkuvõttes 19. koha. Hooaja väravate vaheks kujunes 21 : 72, suurimaks väravakütiks tõusis seitse korda skoorinud Karl Kollo.

Lugu ilmus septembrikuu Jalkas

Käesoleva kirjatöö autor tänab jalgpalliajaloolast Indrek Schwedet mõnegi asjakohase teeotsa kättenäitamise eest!

Tekst: Kalle Voolaid, Eesti spordi- ja olümpiamuuseum
Foto: Gunnar Vaidla / Eesti spordi- ja olümpiamuuseum