JALKA | Viis aastat sisehalli

Jürgen Henn, treener
Esimene asi on see, et saame treeninguid planeerida ilmast sõltumata. Ei ole mingeid agasid seoses ilmaga. Varem oli meil alati olemas ka plaan b juhuks, kui lumesadu on nii kõva, et väljakuid ei jõua lahti lükata. Vaatasime ikka ilmateadet ja olime valmis selleks, et peame oma plaane muutma. Ühe treeningu muutmine tõi kaasa ka nädala ülejäänud treeningute ülesehituse muutuse. Kui meil oli näiteks kavandatud arendada kiirust, aga pidime selle ära jätma, olime sunnitud selle treeningu paigutama mõnele teisele päevale, kuhu see treening ei pruukinud sobida. Enam ei pea me oma energiat kõigele sellele kulutama ja trennid toimuvad igal juhul.

Teine asi on treeningute tempo. Libedal väljakul ja külmas õhus on tempo märgatavalt aeglasem. See erinevus on profitasemel päris suur. Treeningukvaliteedi langusele lisaks kollitavad õues treenides mängijaid tervisehädad.

Kolmandaks saab külma kartmata teha seismist nõudvaid harjutusi ja tegevusi. Näiteks taktikatrennis võivad mängijad maha jahtuda ja seetõttu on talvel seda väljas riskantne teha. Hallis saab vajalikke hingetõmbepause lubada.

Muidugi on sisehalli pluss ka suure väljaku tunnetus ja mänguline kvaliteet, millest on varem palju räägitud.

Markus Jürgenson, mängija
Sisehall tegi meie elu mõnusamaks. Meie kliimas on talv nagu ta on, sajab lund ja on tuuline.

Nüüd saime iga päev trenni minnes keskenduda sellele, milleks oleme kohale läinud. Ei pea muretsema, kas on jää, lörts või kallab rahet. See mõjutab treeningukvaliteeti. Halvad tingimused pidurdavad mängijate arengut.

Kui olin Soomes, tegin kaasa ka hooajaeelse ettevalmistuse ja seal oli ka hall täitsa olemas. Soomes on neid muidugi palju, aga pean silmas Vaasa halli, kus on natuke suuremad tribüünid ja soojem õhk, aga samas polnud riietusruume. See mõni kraad soojem õhk võis nii ka lihtsalt tunduda, sest väljas oli külmem kui meil.

Levadiaga treenime Punase tänava väljakul, kuhu talveks kuppel peale tõmmatakse, ja pean ütlema, et tingimused on samaväärsed võrreldes jalgpalliliidu sisehalliga. Kusjuures seal on tõesti soojem kui Lillekülas. Kui väljas oli miinus kümme, siis kupli all oli nii soe, et pidi riided seljast võtma.

Sellele vaatamata käisime Levadiaga veebruari esimesel poolel Türgis. See on selline emotsionaalne laks, kui saab soojas muru peal trenni teha. Eks treeninglaager värskendab ka vaimu ja lähendab meeskonda.

Uno Tutk, kohtunik
Ka kohtunikele on täismõõtmetega sisehall tulnud vägagi kasuks. Varasematel aastatel oli hooajaeelne ettevalmistus enamjaolt individuaalne, nüüd toimuvad tippkohtunikele igal nädalal ühistreeningud. See tagab hea füüsilise ettevalmistuse varakevadisteks mängudeks. Sisehallis saame teha ka hooajaeelseid teste kohtunikele, mis tänapäeval on üpris jalgpallispetsiifilised. Me ei pea enam muretsema ka hooajaeelsete seminaride pärast. Paneme juba aasta varem aja kinni ja ei sõltu enam ilmastiku kapriisidest.

Sellele lisandub mängupraktika iga-aastase taliturniirina. Varem organiseerisid meeskonnad endale ise treeningmänge, nüüd täidab selle aset korralikult organiseeritud turniir, kus saavad vilistada nii tipp- kui ka madalamate liigade kohtunikud. Pärast ligi neljakuist pausi on praktika ülimalt tähtis.

Need meie tippkohtunikud, kes käivad aasta ringi teenindamas rahvusvahelisi mänge, saavad tänu sisehallile end paremini vormis hoida. Kui nad peavad talvel välismaale minema, on nad enne heades tingimustes vilet ja lippu juba käes hoidnud.

Suure väljaku ja mastaabi tunnetus on kohtunikele sama oluline kui palluritele. Üks asi on vilistada saalis väikesel pinnal ja teine asi on nagu lahingu matkimine! Ausalt öeldes ei oska enam ette kujutadagi, kuidas me varem üldse hakkama saime.

Janno Kivisild, treener
Meile annab sisehall võimaluse olenemata ilmastikuoludest täita seatud plaane. Treeningute õnnestumise üks olulisi faktoreid on keskkond ja selle stabiilsus on meile nüüd garanteeritud. Tulgu taevast või pussnuge või puhugu tuul inimesi pikali, meie saame oma treeningu tehtud. Ootamatuid faktoreid enam pole.

Plahvatuslikud stardid ja pidurdamised – kui neid teha külmal, kõval ja libedal pinnal, kannatab soorituse kvaliteet ja mängijatel on oluliselt suurem vigastuste oht. Varem sõltus palju konkreetsest talvest. Muidugi on olnud ka selliseid jalgpallile mugavaid talvi, kui oli võimalik hakkama saada ilma hallita. Aga näiteks tänavu on sadanud periooditi kõvasti lund ja ka temperatuur on olnud klassikalisele talvele omasem. Sisehall annab suurepärase võimaluse aasta ringi jalgpalliga tegeleda.

Kati Maripuu, jalgpallifänn
Olen käinud sisehallis mänge vaatamas kaks viimast aastat. Seal on muidugi mugavam vaadata kui külma ilmaga väljas. Samas ei toimu hallis olulisi mänge ja fännide melu on vähem. Küllap see on üks põhjusi, miks paljud potentsiaalsed pealtvaatajad pole teed sinna halli leidnud. Aga meeskondadele on hall kindlasti väga vajalik hooajaeelseks ettevalmistuseks. Kuna hall on rohkem treeninguteks, siis pole mingit probleemi selles, et tribüün jääb ühe värava taha.

Kuigi hallis on mänge vaadata parem kui õues külma käes, hakkab seal pikapeale siiski külm ja viimasel ajal oli ka kohviaparaat rikkis. Soe jook võiks olla hallis siiski tagatud ja paha ei teeks ka istumisalused. Nii nagu see oligi Liivimaa karika mängul, kus oli olemas nii snäki- kui ka joogilett. Publikut oli omajagu, väljas parajad külmakraadid, aga hallis oli üllatavalt soe.

Lugu ilmus märtsikuu Jalkas

Tekst: Indrek Schwede