JÄRELEVAADATAV│ Ajakirja Jalka jalgpallikonverents

Kolmandat aastat toimuval konverentsil esinevad majandusajakirjanik Mariann Järvela (teemaks „Miks peaksid jalgpallistaarid käituma moraalselt ka võistlusareeni väliselt?”), kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner („Jalgpalli eemaldumine inimesest”), koolidirektor Indrek Lillemägi („Jalgpalli sees on veel suurem jalgpall ehk kuidas seletada hariduse keerukust”), usundiloolane Ringo Ringvee („Sport. Religioon. Jalgpall”) ja jalgpallikohtunik Kristo Tohver („Martin Vunk, Lennart Meri ja VAR ehk vigade anatoomia”).

Aruteluringi teemaks on „Jalgpallireportaaž kui kunstiteos” ning selle üle arutlevad kirjanik Jüri Kolk, kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja näitleja Priit Strandberg. Vestlusringi juhib kirjandusteadlane Joosep Susi.

Jalgpallikonverentsi ajakava:

14.00 Avamine
14.15 Mariann Järvela „Miks peaksid jalgpallistaarid käituma moraalselt ka võistlusareeni väliselt?”
14.45 Eero Epner „Jalgpalli eemaldumine inimesest“
15.15 Indrek Lillemägi „Jalgpalli sees on veel suurem jalgpall ehk kuidas seletada hariduse keerukust”
15.45 Kohvipaus
16.00 Ringo Ringvee „Sport. Religioon. Jalgpall”
16.30 Kristo Tohver „Martin Vunk, Lennart Meri ja VAR ehk vigade anatoomia”
17.00 Kohvipaus
17.15 Vestlusring: „Jalgpallireportaaž kui kunstiteos.” Osalevad Jüri Kolk, Raul Rebane ja Priit Strandberg. Vestlusringi juhib Joosep Susi.

Jalgpallikonverentsi avab majandusajakirjanik Mariann Järvela, kes arutleb teemal, miks peaksid jalgpallitähed moraalselt käituma ka väljaspool staadioni. Nooruses jalgrattaspordiga tegelenud Järvela õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat, millest kahe magistrantuuriaasta jooksul keskendus spordieetikale. Praegu BNS-is töötav Järvela tutvustab: „ Tippjalgpallur eksponeerib oma isikut ja sportlikke võimeid maailma populaarseima spordiala laval, olles ühtlasi avaliku elu tegelane. On oluline, et jalgpallistaarid ja tippsportlased arvestaksid oma positsiooni ühiskonnas ja mõju teistele inimestele, eriti lastele. Neil on tavapärasest suurem kohustus näidata head eeskuju või vähemalt kohustus hoiduda halva eeskuju andmisest. Tippjalgpallur, kes spordimaailmas küll järgib spordile omaseid väärtuseid, kuid väljaspool selle piire taolisi alusväärtuseid oluliseks ei pea, on oma tegutsemises ja väärtustes ebajärjepidev ning seega pole ta oma isiksusega terviklik – tal puudub integriteet. Selle olemasolu võimaldab tippatleetidel omada tugevat identiteeditaju ja eneseaustust ning seeläbi püüelda hea, õitsva ja täisväärtusliku inimelu poole.“

Kunstiteadlase ja dramaturgina tuntud Eero Epner on praegu Levila ajakirjanik, kes vaatleb ettekandes jalgpalli eemaldumist inimesest. Epner ütleb teema kohta nii: „Jalgpalli mängiti kunagi tänavatel, koolihoovides, vihma käes, parkides ja heinamaadel. Täna mängitakse kunstmuruga väljakutel katuse all ja võre taga, kuhu pääseb ainult raha makstes. Jalgpalli arengule võistlusspordina tuleb see kasuks. Kuid kas oleme kaotanud midagi muud? Kas jalgpall sotsiaalse liimina on kadumas?“

Eelmisel aastal vabariigi presidendi kultuurirahastu noore haridustegelase preemia pälvinud Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor Indrek Lillemägi arutleb jalgpallist kui hariduse mudelist. „Selleks, et mõista haridussüsteemi komplekssust ja haridusuuenduse vastuolulisust, on vaja head võrdpilti. Jalgpall sobib oma mitmetasandiliste pedagoogiliste ja kultuuriliste funktsioonidega sääraseks mudeliks suurepäraselt. Vaatlen ettekandes jalgpalli kui hariduse minimudelit. Käsitlen nii jalgpalli subjektiivset mängijakesket, võistkondlikku, institutsionaalset kui ka identiteeti loovat kultuurilist tasandit ja kirjeldan, kuidas jalgpalli mõistmine võib aidata paremini aru saada väga keerukatest haridusprobleemidest.“

Siseministeeriumis usuasjade nõunikuna töötav luuletaja ja usundiloolane Ringo Ringvee ettekanne vaatleb spordi ja religiooni ning religiooni ja jalgpallivahelisi suhteid: „Religioonil ning tänapäevases mõistes spordil on pikk ühine ajalugu. Paljude sportmängude algus ulatub inimkonna muistsesse ajalukku. Olgu selle näiteks Pierre de Coubertini taasloodud antiikkreeklaste pühapaigas toimunud Olümpia pidustused või näiteks Meso-Ameerika pallimängud. Usulise rituaali eripära on, et selles puuduvad tavapärases mõttes pealtvaatajad, on üksnes osalejad ning kui mängib “minu” meeskond, siis ei ole „mina” pealtvaataja, vaid osaline mängus.“

Elukutseline jalgpallikohtunik Kristo Tohver omab FIFA litsentsi alates 2010. aastast ning on 11 aasta jooksul teenindanud 133 rahvusvahelist mängu. Ta on partneriks ettevõttes RefPal, mis pakub videoanalüüsi teenust ja innovatiivset kohtunike õppeplatvormi jalgpalliliitudele. Varem on Tohver olnud PÖFFi (2005–2010) ja Niitvälja Golfi (2011–2018) tegevjuht. Ettekandes räägib Tohver kohtunike, sh tema enda tehtud vigadest: „Peaaegu 150 aastat on kohtunikud pidanud oma otsuseid tegema murdosa sekundiga ja hiljem on need otsused aluseks tundide pikkusteks aruteludeks pubides või meedias. 83 aastat on möödas esimesest teleülekandest ja 60 aastat korduste kasutuselevõtust, mis on andnud kõigile võimaluse ise kohtunik olla. Vähem kui 10 aastat tagasi on kohtunikele appi tulnud videokohtunik ehk VAR. Ometi eksivad kohtunikud jätkuvalt. Võib öelda, et vigade tegemine on meie ametijuhendisse sisse kirjutatud. Mida vead kohtuniku jaoks tähendavad, millest ja miks vead tekivad, kuidas nendega hakkama saada ja millise võimaluse nad meile loovad?“

Aruteluringi teemaks on „Jalgpallireportaaž kui kunstiteos“, mis saanud tõuke suvisest EM-finaalturniirist ning ERR-i kommentaaride tekitatud vastukajast. Selle teema üle arutlevad kirjanik Jüri Kolk, kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja näitleja Priit Strandberg. Vestlusringi juhib kirjandusteadlane Joosep Susi.

Foto: Liisi Troska/jalgpall.ee