Juunikuu Jalkas: miks on Balti riikide jalgpall vajunud Euroopa põhjamutta?

Suures loos selgitavad Läti ja Leedu ajakirjanikud, miks on juhtunud nii, et mõlema riigi vutikoondis on FIFA edetabelis juba sisuliselt viimased viis aastat olnud 130. koha kandis. Põhjalikus analüüsis vaadatakse üle olukord mõlema riigi meistriliigas, kus välismängijate limiit on Eestis kehtivast tunduvalt lõdvem ning peaaegu igal aastal on mõni tipptiim, kes paneb pillid kotti või saab disklahvi.

EM-finaalturniirile vaatab Jalka ette persoonide kaudu: välja on toodud kümme mängijat, kellel tasub suurvõistluse ajal silma peal hoida. Nimekirjas on nii noori kui vanu, nii tõelisi superstaare kui ka tõusvaid tähti.

Hiljuti viidi üle kogu Euroopa läbi suur uuring, millest selgus, et jalgpalli harrastamise rahaline mõju ühiskonna eri kihtidele on üllatavalt suur. Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu, WHO ja ÜRO poolt heaks kiidetud mudeli abil saadi muuhulgas teada, et aastas on jalgpalli positiivne mõju Eesti ühiskonnale lausa 79 miljonit eurot – Sander Jürjens kirjutab sellest põhjalikumalt.

Tagaseljajuttudes pajatab kaaslastest Tartu Tammeka naiskonna väravavaht Maria Sootak, luubi all on Kevor Palumets, treenerikülgedel tehakse juttu Kristjan Tammega, saalijalgpallikülgedel aga Viimsi Smsraha ridades taaskord Eesti meistriks kroonitud endise Ukraina koondislase Oleksandr Sorokiniga.

Arvamusloos arutleb peatoimetaja Raul Ojassaar selle üle, kas üleminutite reegel vajab jalgpallis muudatust. Indrek Schwede aga kirjutab Harry Kane’i ja Jack Grealishi näitel, kuidas tippjalgpallile tuleks kasuks, kui rohkem häid mängijaid jääks oma klubile truuks.

Jätku saab maikuu numbris alanud Juhan Voolaidi järjejutt, põnevate playoff-vastasseisudeni jõuab samuti eelmises numbris alguse saanud võistlus, kus Jalka valib žürii abiga Eesti jalgpalliklubide seast parima logo.

Postritel on Sergei Mošnikov, Rúben Dias ja Mason Mount.