„Kindlasti tunnen end nüüd enesekindlamalt – kui olen platsil oma otsustes kindel, siis kandub see ka väljapoole jalgpalli. Lisaks on nüüd mu elus rohkem distsipliini,“ ütleb Karmen Käär, kes läbis möödunud kevadel kohtunike kooli ning lõi esimesel hooajal kaasa kümmekonnas mängus. Talle sekundeerib samuti aasta tagasi kohtunike kooli astunud Sebastian Sal-Saller: „Kui mõtlen aasta peale tagasi, siis olen muutunud enesekindlamaks nii platsil kui ka selle kõrval.“
Miks ikkagi läheb üks noor inimene kohtunike kooli? „Tundsin, et tahan ennast üha rohkem jalkaga siduda. Kuigi olen aktiivne mängija, siis tundus atraktiivsena mõte olla jalgpallile veel lähemal,“ arutleb 18aastane Sebastian. „Tahtsin kogeda, mida need kohtunikud päriselt tunnevad. Tekkis huvi, kuidas paistab mäng läbi nende silmade. Mängijana olen ju ikka tundnud, et vahel ei saa kohtunike otsustest aru. Äkki kohtunikuna hakkan aru saama!?“
17aastast Karmenit innustasid peale uudishimu ka paar sõbrannat, kes on juba mõni aasta kohtunikuna tegutsenud, ning sealt tulnud tagasiside oli vaid positiivne. Kohtunike kooliga liituda on iseenesest lihtne: paned nime kirja, valid endale sobiva asukoha ja programmi.
Käega mängu müsteerium
„Alguses oli videokoolitus, kus räägiti, mis hakkab toimuma,“ meenutab Karmen. „Iseseisvat õpet oli päris palju: lugesime reegleid, tegime teste, vaatasime RefPalist videoid ja tegime otsuseid. Järgnesid teadmiste kontroll ja praktiline osa. Teine osa kohtunike koolist keskendus veel rohkem RefPali vaatamisele ja otsuste tegemisele. Praktikas läksime rohkem süvitsi näiteks positsioonivalikuga.“
Sebastiani sõnul oli alguses kõige keerulisem teha õiget otsust, kui mitu rikkumist tehakse samal ajal või vahetult üksteise järel. Karmenile pakkus suurimat katsumust käega mängu määramine. Küll aga lahenevadki need murekohad kooli ja praktikaga.
Kas fännide seas palju furoori tekitav käega mängu reegel on nüüd selge? „Muidugi tean, mis on käega mängu reegel!“ ütleb Sebastian enesekindlalt. „See on väga põnev teema, sest reegel muutub ajas pidevalt. Peab toimuvaga lihtsalt kursis olema. Aga ma usun küll, et pärast kohtunike kooli on käega mängu reegel kõigile arusaadav.“
Kool võib vahel tähendada magamata öid, tuupimist ja eksamistressi. Millist sorti pinget pakkus kohtunike kool? „Kuna olen ise palju jalgpalli mänginud, siis oli kooliosa üsna lihtne – reeglid olid suures osas juba tuttavad. Tuli lihtsalt pisiasju juurde õppida,“ arutleb Karmen. Sebastian lisab: „Kodutööd ei võtnud liiga palju aega, aga nendesse pidi ikkagi panustama, et saaks kõik asjad enda jaoks selgeks. Usun, et nii mõnedki õpivad rohkem, kui on nõutud.“
Head debüüdid
Koolitundide loogilise jätkuna läksid mõlemad õpitut realiseerima. „Kui õigesti mäletan, siis mu esimene mäng oli neidude U17 vanuseklassi kolmandas liigas. Veidi üllatas, et mängu tempo oli nii aeglane, et sain väga rahulikult keskenduda enda liigutustele ja tööle. Minu meelest tulid käemärgid ja lipusignaalid igati loomulikult välja. Vaatlejalt (kohtunike üksuse poolt määratud tugiisik alustavale kohtunikule - toim) sain samuti head tagasisidet. Seega algus oli väga positiivne!“ meenutab Karmen.
Ka Sebastian tunnistab, et debüüt oli igati edukas ja andis indu edasi toimetada. „Minu esimene mäng oli abikohtunikuna neidude U17 vanuseklassis, Kalev vs. Levadia. Vaatlejalt saime enamasti positiivset tagasisidet. Kui oli kitsaskohti, siis oli vaatleja hästi abivalmis ja konstruktiivne. Kuna väljakukohtunikul oli rohkem kogemust, siis vaatleja suunaski rohkem tähelepanu abikohtunikele, kes olid äsja tulnud kohtunike koolist,“ räägib noormees.
Ta jätkab esimese hooaja meenutustega: „Sõimata ma eriti ei saanudki, mis võib kõlada veidi üllatavalt. Mulle tundub, et mängijad on hakanud kohtunikke rohkem austama. Siiski tuleb märkida, et ma pole peakohtunik veel olnud, ja enamasti suhtlevad mängijad temaga.“
Kõige eredamalt jäi Sebastianile meelde aga võimalus tegutseda abikohtunikuna Kalevi keskstaadionil. „Neljanda liiga mäng ilusal muruväljakul, aga lisaks oli see mu esimene matš peakomplektiga. Minu arust läks meie brigaadil väga hästi ning pärast kohtumist saime mõlemalt meeskonnalt kiita. Positiivset tagasisidet on ikka hea kuulda!“ ütleb ta.
Mõlemad noored kohtunikud tunnevad, et soovivad tulevikus jõuda selles ametis Eesti tipptasemele ja teenindada tippliigade kohtumisi. „Suur eeskuju on minu jaoks Sandra Nigulis. Ka mina näen end tulevikus rohkem abikohtunikuna, sest tunnen end seal kuidagi kodusemalt,“ mõtiskleb Karmen. „Tuleb pingutada ja vaeva näha, aga usun, et kõik on võimalik,“ lisab Sebastian.
Pildil vasakul Sebastian Sal-Saller, paremal Karmen Käär. Fotod: Merika Konsa ja Siim Jänes
***
Registreerimine avatud: alustab kohtunike kooli uus lend
Eesti Jalgpalli Liit (EJL) viib 2026. aastal läbi jalgpallikohtunike baaskursuseid, millest esimesed algavad märtsis ja aprillis.
Kohtunike kooli oodatakse kõiki jalgpallihuvilisi alates 15. eluaastast (seisuga 1.01.2026). Õigusemõistmise algteadmisi saavad uued kohtunikud omandada viies linnas üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Rakveres.
„Kursuste asukoha ja ajakava koostamisel oleme arvestanud, et võimalikult palju huvilisi leiaks tee kohtunike kooli. Just seepärast toimuvad koolitused eri nädalavahetustel,“ ütleb EJLi kohtunike koolitusjuht Ain Alev. „Lisaks käime ajaga kaasas ning kohtunike koolis saab osaleda ka e-õppe ja praktika kaudu.“
Pärast algkursuse esimese osa läbimist on osalejatel õigus hakata mänge teenindama abikohtuniku ja klubikohtunikuna. Kohtunike kooli osalustasu on 55 eurot, mis sisaldab esimese aasta litsentsitasu ja koolituse maksumust.
Kohtunike koolitus koosneb eri osadest: praktilistest kontaktõppepäevadest ja iseseisvast tööst.
Registreeri siin!