Tallinnas toimunud naiste eliitjalgpalli seminari paneeldiskussioonis rääkisid tipptreenerid Pia Sundhage ja Aleksandra Ševoldajeva sellest, mida tähendab olla treener, kuidas eri keskkondades kohaneda ning kuidas leida tasakaal tulemuste saavutamise ja mängijate pikaajalise arengu vahel.
Sundhage sõnul on treeneritöö eelkõige võimalus pidevalt õppida, kogeda ja areneda. Oma karjäärile tagasi vaadates tõi ta ühe olulise õppetunnina välja valmisoleku võimalustest kinni haarata. „Ütle jah. Kui see ei tööta, saad uue võimaluse,“ kõlas tema soovitus alustavatele treeneritele. Samuti rõhutas ta vajadust olla enda vastu heatahtlik ja aktsepteerida seda, et eksimused on treeneri arengutee loomulik osa.
Ševoldajeva lisas, et noore treeneri jaoks on oluline olla iseseisev ning näha positiivset. „Kui keskendud liiga palju sellele, mis on valesti ja mis ei toimi, on väga raske edasi minna. Aga kohene ennetamine ja lahenduste otsimine teeb sind lõpuks tugevamaks,“ sõnas ta.
Mõlemad treenerid tõid esile ka kohanemise olulisuse. Sundhage on oma karjääri jooksul töötanud erinevates jalgpallikultuurides ning leidis, et uude keskkonda minnes tuleb esmalt mõista selle kirjutamata reegleid ja inimesi. Kohanemine ei tähenda aga tema sõnul kõigega kaasa minemist – treener peab teadma, millal keskkonnaga arvestada ja millal enda põhimõtetest kinni pidada.
Ševoldajeva rääkis omalt poolt, kuidas aastate jooksul mängijatega töötamine on muutnud ka teda ennast. Eriti nooremate mängijate puhul peab treener oskama märgata nende erinevaid vajadusi, anda neile vastutust ja samal ajal pakkuda vajalikku tuge. „Kui olla rohkem aktsepteeriv ja lahke, siis tekib ruum, kus mängija saab areneda,“ leidis ta.
Juttu tuli ka väiksemate jalgpalliriikide võimalustest naiste jalgpalli arendada. Ševoldajeva hinnangul tasub piiratud ressursside puhul panustada eelkõige süsteemi ülesehitamisse: treenerite haridusse, noortele mänguvõimaluste loomisse, klubide toetamisse ning koolide ja klubide vaheliste sidemete tugevdamisse. Oluline on, et üksik investeering ei annaks ainult ajutist tulemust, vaid aitaks luua süsteemi, mis suudab edaspidi iseseisvalt toimida.
Sundhage rõhutas seejuures inimeste kokku toomise ja kaasamise tähtsust. Tema hinnangul võib raha anda arengule tõuke, kuid pikaajalise muutuse loovad inimesed, kes suudavad teisi kaasa tõmmata ja ühise eesmärgi nimel tegutsema panna.
Tipptasemel treeneritöös tuleb paratamatult leida ka tasakaal tulemuste ja pikaajalise arengu vahel. Ševoldajeva sõnul võib noore mängija eeliseks olla suuremal tasemel mängimise võimalus isegi siis, kui tema sooritus ei ole veel sama stabiilne kui kogenumal mängijal. Samas peab treener hindama ka mängija valmisolekut vastutuseks ning arvestama tema enesekindluse, kooli ja muu eluga.
Sundhage tõi näiteks oma töö Šveitsi koondisega, kus noored mängijad said väga erinevaid rolle vastavalt nende isiksusele ja tugevustele. Ühe mängijaga tuli rohkem rääkida ja küsimuste kaudu tema mõtteid välja tuua, teine oli seevastu väga sõnakas ja vajas teistsugust lähenemist. „Kõige raskem on saada usaldus nendelt, kes ei räägi palju,“ märkis Sundhage, rõhutades, et treeneri ülesanne on leida iga mängijani jõudmiseks õige tee.
Paneelis kõlas korduvalt mõte, et treener ei saa kontrollida seda, mida temast väljaspool väljakut arvatakse. Sundhage tunnistas, et on õppinud meediat ja sotsiaalmeediat teatud hetkedel teadlikult vältima, sest kõrvaliste hinnangute keskele sattudes võib kaduda fookus enda töölt. Ševoldajeva rõhutas samuti, et oluline on keskenduda sellele, mida ise mõjutada saab ning samal ajal olla avatud ja valmis oma otsuseid selgitama.
Treeneri areng ei sünni aga üksnes kursustelt või ühest mentorist. Sundhage nimetas enda mõjutajatena inimesi väga erinevatest eluetappidest ning tõi eraldi esile oma kunagise kehalise kasvatuse õpetaja, kelle tähelepanelikkus ja oskus märgata iga mängijat jätsid talle tugeva jälje. Ševoldajeva sõnul on tema jaoks suurimad õpetajad olnud mängijad ise – inimesed, kellega koos töötamine on pannud teda treenerina rohkem õppima, kuulama ja arenema.
Paneeldiskussiooni lõpuks jäi kõlama lihtne, kuid oluline sõnum: treeneri töö mõju ei sõltu sellest, kui suur on tema tiim või kui palju mängijaid tema treeningul parasjagu viibib. „See, mida sa teed, on oluline,“ rõhutas Ševoldajeva. „Isegi kui tundub, et sa ei tee liiga palju, mõjutab sinu töö tõenäoliselt mõne inimese elu.“
Sundhage lisas, et treener peab pidevalt endalt küsima, mida ta teeb hästi, mida saaks paremini teha ja kuidas enda tugevusi arendusse rakendada. Tema soovitus oli lihtne: „Ütle jah, ole enda vastu hea ja mine edasi.“
Foto: Liisi Troska/jalgpall.ee