Kui varasematel aastatel on keskendutud näiteks kapteni ja kohtuniku koostööle või UEFA kampaaniale Be a Referee, siis 2025. aasta fookus on laiem ja veelgi olulisem: treenerid ja mängijad peaksid enam mõtlema sellele, millisel toonil ja kuidas nad suhtuvad jalgpallikohtunikesse.
„Sõnad loovad keskkonda – nii heas kui halvas – ja just see teadlikkus on tänavu meie keskne sõnum,“ ütles EJL-i kohtunike osakonna juht Hannes Kaasik. „Valisime teadlikult „Kohtunike nädala“, et seda lähenemist laiendada kõikidele tasanditele üle Eesti.“
Lisaks tuuakse sel aastal esile ka Eesti Olümpiakomitee ja EADSE kampaania „Sõnal on jõud“ , mis tuletab meelde, et sport vajab positiivset eeskuju ja austust kõigi osaliste vastu.
Traditsiooniliselt teenindavad kohtunike nädala vältel mitmeid madalamate liigade mänge sellised brigaadid, kuhu kuuluvad Eesti tippkohtunikud koos noorte õigusemõistjatega. 1.–14. septembril teenindavad tippkohtunikud koos järelkasvuga umbes 100 madalamate liigade, noorte ja naiste liigade kohtumist.
Kaasik jätkas: „Samuti rõhutame sõnumit, et igal öeldud lausel on mõju, mis võib toetada või kahjustada nii mängu kulgu kui ka kohtunike motivatsiooni. Kohtunike nädalal peetavatel mängudel on väga oluline, et meie tippkohtunikud oleksid kaasatud, seda läbi positiivse ja ennetava tegutsemise. Olge aktiivsed, võtke initsiatiiv juba staadionile saabudes – suhelge võistkondade esindajatega ja kaptenitega.“
Eesti liigatasanditel on 2025. aastal seni väljakul käinud 466 kohtunikku, ühe nädala jooksul teenindab neist mänge keskmiselt 250. EJL-i kohtunike osakonna ja regioonijuhtide koostöös on viimase seitsme aasta jooksul kohtunike kooli läbinud 937 inimest, kellest 677 on jõudnud ka oma esimese kohtumise teenindamiseni. „Osa jalgpallisõpru käivad kohtunike koolis, et end reeglitega paremini kurssi viia, ning viimastel aastatel jõuab üha rohkem noori kohtunike kooli, et edaspidi teenindada klubimänge, kus on vaja ametlikku kohtuniku kategooriat,“ selgitas Kaasik.
„Kohtunike nädala läbiv teema ei piirdu aga ainult kaptenite ja treenerite kaasamisega. Suurim väärtus seisneb jätkuvalt ka noorkolleegide aitamises, toetavas tagasisides ja nende motiveerimises, et tagada Eesti jalgpalli aus ja austav tulevik,“ lisas ta.
Pildil Kristjan Lukk (vasakult), Kevin Kaivoja ja Sander Jürjens. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee