Teist suve toimunud Euronicsi jalkalaagrid tüdrukutele muutuvad üha populaarsemaks

Suve jooksul toimus kahes osas kokku 12 laagrit, mida viisid koos Euronicsi ja Eesti Jalgpalli Liiduga läbi FC Kuressaare, JK Tabasalu, Paide Linnameeskond, Pärnu JK Poseidon, Tartu JK Tammeka, Viimsi MRJK, FC Elva, JK Tallinna Kalev, Kohila Püsivus, Saku Sporting, Saue JK ja Tallinna FC Flora.

Igas laagris käisid külas Eesti koondislased ning kahel korral oli kambas ka Rosen. „Lastelaagris käies saad sa kohese, vahetu ja ausa emotsiooni. Nende siiras rõõm õnnestumiste üle on midagi, mida me täiskasvanutena võiksime kindlasti lastelt õppida,“ ütleb ta. „Hea meel on tõdeda, et tüdrukutele pakutakse võimalust jalgpalliga esimest tutvust teha juba päris noores eas. Euronicsi laagrid ei ole muidugi pelgalt ainult jalgpallilaagrid – küll sain seal soojenduseks ja lõpetuseks tantsida ning teha muid lõbusaid harjutusi.“

Mälestus kogu eluks

Kuigi Roseni nooruspõlves identseid laagreid polnud, jäid teiste tüdrukutega jagatud ühised elamused meelde eluks ajaks. Tema puhul on need turniirid – eriti aga Taanis toimunud Dana Cup NO.1 võitmine. „Esimest korda ka rahvusvahelisel tasemel tunda võidurõõmu oli midagi teistsugust ja väga eriline. Noortejalgpallis ongi minu jaoks meeletult olulisel kohal turniiridel ja laagrites käimine – see annab võistkonnale palju juurde ja ka need mälestused jäävad veel pikaks ajaks saatma,“ arutleb koondisesärki 94 korda kandnud kaitsja.

Õnneks pakutakse laagritega kaasas käivaid emotsioone ka täiskasvanueas! „Treenerid olid head tööd teinud ning tüdrukud ootasid meid rõõmsalt ja pikisilmi. Neil olid ka küsimused välja mõeldud ja küsimuste-vastuste voor kestis omajagu. Autogrammide jagamine oleks kindlasti võinud kesta mitu tundi – küll sooviti mängijakaardi, särgi, putsade, kinnaste, pudeli jms peale. Lisaks polnud ma kunagi varem andnud autogrammi salvrätikupaki peale!“

Rosen käis kohal Pärnus ja Kohilas. „Pärnu laagri puhul oli väga lahe, et ülesehitus ei olnud ainult jalgpalliline. Soojenduseks tantsisime ning lõppakord oli „Just Dance’i“ mängust „Waka Waka“ tantsukava, mis lastel oli algusest lõpuni peas. Kohila puhul üllatas mind see, kui palju eri vanuses tüdrukuid laagris osales. Tore on tõdeda, et ka väiksemas piirkonnas leiavad tüdrukud tee selle põneva ja kaasahaarava spordiala juurde. Loodetavasti sai nii mõnigi tüdruk omale jalgpallipisiku kaasa ja hakkab järjepidevalt treeningutel käima,“ ütleb ta.

„Mulle väga meeldib nendes laagrites käia, lastega suhelda ja võibolla mõnele jään ühel või teisel moel pikemaks meelde kui ainult tänane päev ja hetk. Loodetavasti näitame nende käimistega koondislastena, et ka Eestis on võimalik tipptasemel jalgpalliga tegeleda ning et jalgpalluriamet võib päriselt olla täiskohaga töö.“

Eesmärgid täitusid

Eesti Jalgpalli Liidu tüdrukute harrastusjalgpalli projektijuhi ja Eesti koondise rekordinternatsionaali Kethy Õunpuu sõnul täideti ka tänavu kõik eesmärgid ning laagrid olid edukad. „Eelmisel aastal osales kümnes laagris 271 tüdrukut, sel aastal oli 12 laagris 379 last. Keskmine laagris osalejate arv tegi seega väikese tõusu ja oma eesmärgi täitsime,“ selgitab ta.

Õunpuu jätkab: „Umbes pooled tüdrukud mängisid jalgpalli esimest korda. Meie laagrid keskenduvadki nendele, kes on mänginud ainult mõned aastad või ei ole üldse jalgpalli proovinud. Julgustamegi kõiki proovima! Tagasiside tõestab, et ka laagri hind soodustab tüdrukute tulekut, sest 75 eurot nelja päeva pikkuse laagri eest on hea pakkumine. Hinna sisse mahuvad näiteks ka laagrisärk, joogipudel, jalatsikott, soojad lõunasöögid, puuviljad ning väljasõit.“

Kuigi laagrite korralduse juures on kolm osalist – Euronics, alaliit ja klubid –, tahab Õunpuu esile tõsta just klubide panust. „Klubid ja treenerid teevad ära kõige suurema töö ja oleme neile väga-väga tänulikud. Treenerite panust tuleb märgata ja esile tõsta. Need neli päeva nõuavad palju energiat ja planeerimist. Euronicsi jalkalaagrite projekt on hea näide selle kohta, et mitme osalisega koostöö võib toimida väga hästi – koos oleme suuremad ja võimsamad,“ ütleb Õunpuu.

Laagri sisse mahub üks päev, kus klubid saavad valida tüdrukutele ühe väljasõidu sihtkoha. „See pakub väikest vaheldust. Kõige populaarsem on olnud Vembu-Tembumaa. Käidi ka näiteks Ahhaa keskuses, Proto avastustehases, loomaaias, Asva Viikingikülas, vabaõhumuuseumis, Jõulumäe tervisespordikeskuses, Tartu seikluspargis…“ selgitab korraldaja. „Vembu-Tembumaal käisid sel aastal Saku, Kohila ja Saue. Kusjuures kõik olid korraga seal ja kujutan ette, kuidas sadakond sinist särki nägi seal väga vahva välja.“

Tagasiside teist suve toimunud Euronicsi jalkalaagritele on olnud innustav! „Oleme rõhutanud, et lapsevanemad kaasaks tagasisideankeedi täitmisse ka lapsed. Sest lapse arvamus on lõpuks kõige olulisem – kuidas ta laagrit kirjeldab ja kas soovib järgmisel aastal ka tulla. Seni on õnneks nii olnud, et peaaegu kõik tahavad tagasi tulla!“ Õunpuu on rahul. „Eesmärk ja ootus projektis osalevatele klubidele on see, et neil on ka võimekus pakkuda uutele tüdrukutele treeningutingimusi.“

Pildil Saku laagri tüdrukud koos Euronicsi maskotiga. Foto: Katariina Peetson / jalgpall.ee