Üheksa klubi saavutasid noortetöö kvaliteedistandardi projektis kolmanda taseme

Kolmanda taseme saavutasid Jalgpalliklubi Welco, Jalgpallikool Tammeka, JK Paide Linnameeskond, Viimsi JK, Jalgpalliklubi Tallinna Kalev, JK Vaprus, Harju Jalgpallikool, FCI Levadia ja Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool.

Uutest projektiga liitujatest asuvad Jalgpallikool Augur ning Jalgpalliklubi Tabasalu esimesel tasemel, teise taseme saavutasid Raasiku Jalgpalliklubi FC Joker, Jalgpalliklubi FC Elva, Jalgpallikool Noova, Põhja-Tallinna Jalgpalliklubi ning Rakvere JK Tarvas.

2026. aastal sisenes süsteemi 28 klubi, kellest 24 esitas EJL-ile hindamiseks kriteeriumite paketi.

Noortetöö kvaliteedistandardi projekti eesmärk on parandada klubides tehtavat noortetööd ning saada selge ülevaade Eesti jalgpallimaastikul toimuvast. Eelmisel aastal läbis projekti ajaloo esimese tasemete hindamise 14 klubi.

Jalgpalliklubide noortetöö kvaliteedistandard ja sellega kaasnev taseme taotlemine on mõeldud kõigile Eesti noorte meistrivõistlustel osalevatele klubidele. Süsteemis osalemine on vabatahtlik. Tegu on viieastmelise süsteemiga, kus esimesed kolm tasandit on suunatud harrastusjalgpalli klubide jätkusuutlikkusele ning neljanda ja viienda tasandi siht on jalgpalliakadeemiate tekkimine Eestis.

Hindamiskriteeriumid jagunevad sportlikeks ja organisatoorseteks. Sportlikud kriteeriumid puudutavad näiteks treenereid, mängijaid ja metoodikat, organisatoorsed näiteks üldjuhtimist, strateegilist vaadet ja jätkusuutlikkust. Kriteeriumite loomisel lähtuti UEFA ja FIFA reeglitest, riiklikutest nõuetest spordiklubidele ja -organisatsioonidele ning EJL-i loodud kriteeriumitest.

Noortetöö kvaliteedistandard süsteem on ligipääsetav kõikidele klubidele üle Eesti. Kvaliteetne noortetöö loob tugeva aluse jalgpallurite arenguks ning aitab tagada, et mängijad saaksid kasvada rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelisteks sportlasteks. Samuti toetab see jalgpalli jätkusuutlikkust, pakkudes mängijatele võimalusi ka hilisemaks panustamiseks jalgpalli teistes rollides.

Esimesed kaks taset tuginevad suuresti EJL-i registreerimis- ja infosüsteemi (ERIS) andmetele. Esimese taseme saavutamiseks on vajalik vähemalt üks treener ja kaks võistkonda ning organiseeritud üldjuhtimine, visioon ja missioon. Teise taseme saavutamiseks on vaja juba kuut võistkonda ja kolme treenerit. Kolmandale tasemele jõudmine eeldab vähemalt 12 võistkonda, treenerite suuremat hulka ning jätkusuutlikkuse tagamist, sealhulgas noortevõistkondade osalemist Eesti meistrivõistlustel.

Neljanda tasemega jõuab klubi akadeemia tasemele, kus kehtivad veel kõrgemad nõuded ja suurem vastutus noortetöö kvaliteedi tagamisel. Viies tase tähendab konkurentsivõimelist jalgpalliakadeemiat Baltikumis ja Põhjamaades.

• EJL-i registreerimis- ja infosüsteemi (ERIS) eelmise hooaja andmetel põhinevad klubide profiilid
• Täpse ülevaate kogu projektist leiab siit

Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee