Värske Premium liiga debütant Henri Kuusk: tundsin avavile järel, et olen õiges kohas

Henri Kuusk on pärit perekonnast, kus jalgpall on alati olnud tähtsal kohal. Niisiis oli küllaltki iseenesest mõistetav, et nii noorena kui ka täiskasvanueas on ta ka ise väljakul palli taga ajanud. 2012. aastal jõudis ta aga otsuseni minna kohtunike kooli. Üks põhjustest oli tõsiasi, et Kuuse lähedased nägid, et kohtunikutöö on miski, mis võiks talle sobida. Kooli läbimise järel sai õigusemõistmisega jätkamise juures aga otsustavaks see lihtne fakt, et kohtunikutöö lihtsalt meeldib talle väga.

Õigusemõistmise algusaastaid meenutades tõdeb Kuusk, et algul oli värin sees küll, ent võimalus enne ametlikke määramisi end sõprusmängudes proovile panna tuli enesekindluse kasvatamisel vägagi kasuks. Esimene ametlik määramine on Kuusel hästi meeles: tegemist oli noormeeste U17 Eliitliiga kohtumisega, mis toimus Wismari staadionil. Kusjuures nüüd tagasi vaadates oli see mäng väga märgiline – selles esimeses ametlikus kohtumises jagas Kuusk väljakut Veiko Mõtsnikuga, kellega kuulus ühte brigaadi ka oma hiljutisel Premium liiga debüüdil. Oli see puhas juhus ja saatus või kohtunike osakonna suurepärane taustatöö? Seda tasub asjaosalistelt endilt uurida.

Regionaalkohtunikuna tegi Kuusk 2012. ja 2013. aastal mitmeid mänge. Järgnenud pooleteise aasta jooksul tema nimele aga ühtki mängu ei kogunenud. Mis juhtus? „Käisin samal ajal ülikoolis ja mängisin ise madalamates liigades – sealt see paus kuidagi sisse tuli. Siis olin veel pool aastat Erasmusega Tšehhis. Sai kuidagi muid asju tehtud, aga üks hetk keegi tuletas meelde, et kuule, kohtunik on ka võimalik olla! Järgmisel hooajal jätkasingi,” meenutas Kuusk.

Nii oligi: abikohtunik naasis areenile 2015. aasta hooaja teises pooles. Juba aasta hiljem tegi ta esimesed kaks mängu Esiliigas B, mis on teadupärast üks kolmest Eesti meeste tippliigast. Kas seega võib öelda, et pooleteiseaastane eemalolek andis uue hingamise ja tuli kokkuvõttes hoopis kasuks? „Võib nii öelda küll! Umbes sel ajal lõpetasin ka ise madalamates liigades mängimise. Erinevad vigastused hakkasid tunda andma ja otsustasin, et peaksin keskenduma ühele asjale. Kuna kohtunikutöös metsikut füüsilist kontakti ja vigastusi pole, siis valisin selle. Jalgpalliga sain ju sellega ikka seotud olla!” rääkis Kuusk. 

Nagu öeldud, on vendade Kuuskede suure jalgpalliarmastuse üks põhjuseid nende perekondlik taust: üks vanaisa oli kunagi kõva jalgpallur, teine samuti aktiivne spordimees. Kuigi mõlemad vennad alustasid mängimisega lapseeas, on Henri sõnul Märteni lennu taga olnud eriti noores vanuses alustamine ning kõva tööeetika. „Märten läks jalgpallitrenni juba viieaastaselt. Mina proovisin noorena teisi alasid veel, kuigi lõpuks jõudsin ikka ringiga jalgpalli juurde tagasi. Märten on kogu aeg ikkagi jalgpallile keskendunud ja eks see suur tehtud töö on ta viinud sinna, kus ta praegu on,” arutleb Kuusk ning lisab, et kui vennaga omavahel kokku saavad, on jalgpall alati põhiliseks jututeemaks.  

Henri on nüüdseks ühe jalaga Premium liiga ukse vahel. Kas kohtunik ootab venna kodumaale naasmist, et temaga mängul väljakut jagada? „Mina loodan, et ta mängib ikkagi võimalikult kaua kõrgel tasemel kuskil välismaal!” ütles Kuusk. Siiski ei pea ta ka teoorias sellise olukorra juhtumist reaalseks ning selle taga on lihtne põhjus: „Ma olen ise liiga suur Märteni fänn, et sellises mängus kohtunik olla. Kui niisugune määramine tuleks, siis keelduksin viisakalt,” selgitas ta naerdes.

Henri Kuusk tegi Premium liigas debüüdi 3. märtsil, kui Pärnu Rehepapi kunstmuruväljakul toimunud avavooru kohtumises läksid vastamisi Pärnu JK Vaprus ja Paide Linnameeskond. Mehe enda sõnul tuli määramine talle väikese üllatusena: „Käisin küll hooaja ettevalmistusel Küprose laagris ja eks ma ootasin ja lootsin, et nüüd sel hooajal ma millalgi debüüdi saan, aga et kohe esimeses voorus… See oli ikka paras üllatus,” kirjeldas ta oma toonaseid mõtteid. 

Kuuse enda sõnul jagus pinget ja ärevust tol päeval vaid mängueelsesse perioodi: kohe, kui avavile kõlas, tundis ta, et on õiges kohas ja just nii peabki see olema. „Kõik tundus loomulik,” rääkis Kuusk ja lisas: „Ma arvan, et mäng läks hästi. Eks alati on asju, mida saaks teinekord paremini teha. Üks keeruline väljakupealse ülevaatuse olukord oli teises kastis, aga see oligi selline asi, mida oli meil kõigil raske näha,” võttis ta mängu lühidalt kokku. Lisaks tõstis ta esile ülejäänud kohtunikebrigaadi: „Mul on väga hea meel, et sellises tiimis debüüdi teha sain. Meil oli väga lõbus!”

Mõistagi käib suurte mängudeni jõudmisega käsikäes suur töö ja vaev ning nii on olnud ka Kuuse puhul. „Oluline on järjepidevus, kogemuse hankimine ja pidev mängude tegemine. Nii nagu mängijad, arenevad ka kohtunikud enim just mängudega. Lisaks – kui juba tekivad mõtted kõrgemale tasemele jõudmisest, on mõistlik hakata endale vaikselt eesmärke seadma ja asjadele süstemaatilisemalt lähenema,” mõtiskles Kuusk.

Millised on aga mehe enda järgmised eesmärgid? „Liiga kaugele ette ma ei vaata. Siiani oligi eesmärk Premium liigas debüüt ära teha. Järgmine võiks olla juba rohkem mänge kirja saada ja siis võib-olla ka kohtuniku A-litsents teenida. Sealt siis jälle vaikselt edasi, et rohkem Premium liigas kanda kinnitada,” avab Kuusk eesmärgiks seatud järgmisi samme.

***

Millised on olnud sinu karjääri suurimad õppetunnid ja mõtteterad, mis võiksid noori kohtunikke nende teekonnal toetada?

„Nagu enne mainisin, on oluline kogemust hankida ja mänge teha. Alati võib muidugi tekkida ka olukord, kus mänge on liiga palju ja see tekitab omakorda väsimust. Et areneda, tuleb leida selles hea tasakaal. Kindlasti on oluline ka see, et ei tohi karta eksida! Eksimine on täiesti inimlik. Oluline on vigadest õppida ja vajadusel targematelt nõu küsida. Meie Eesti kohtunikkonnas on väga palju häid ja abivalmis inimesi, nõu võib küsida ükskõik kellelt.

Üks veidi spetsiifilisem asi, mis mind ennast aidanud on, on olukordade läbi kirjutamine. Seda võib teha pärast mängu enda analüüsimiseks, aga ka enne mängu ettevalmistuseks. See aitab enda jaoks asju paremini läbi mõtestada.”

Lugu ilmus märtsikuu kohtunike infokirjas.