VIDEO | Mõneminutilood: Taktikaks vastupidavus ja kiirus, mängustiiliks – ainult edasi!

Eelmise sajandi nullindate lõpul ja teistkümnendate alguses oli Eesti jalgpallis vähe spetsialiseerunud mängijaid ning mäng käis peamiselt jõu ja kiiruse pealt. Kaitsjate peamine ülesanne oli pall võimalikult kaugele lüüa, kiired mängijad pidid äärtelt palli värava alla viima ning äärepoolikud olid lihtsalt mööbliks platsil. Treeningud piirdusid vaid mitmetunniste pallitagumistega. Kokkumäng oli

algeline ja toimis vaid ründeliini keskosas. Palliga tagasimängu ei tuntud ning söödumäng oli ebakindel. Esimesed eeskujud parema mängupildi loomiseks olid Briti madrused, ent püsivam koostöö ja õpetus tuli Soomest, samas kui Venemaa mõju peeti sobimatuks.

1. osa - Mõneminutilood: Põrandaalune mäng Narvas
2. osa - Mõneminutilood: Eesti poiste nimed Londoni ajalehes
3. osa - Mõneminutilood: Legend Verikäpast
4. osa - Mõneminutilood: Meie eliidiks olid koolipoisid
5. osa - Mõneminutilood: Esimene jalgpalliõpik ilmub 1909
6. osa - Mõneminutilood: Müstiline mäng Moskvaga
7. osa - Mõneminutilood: Mängud I maailmasõja ajal
8. osa - Mõneminutilood: Lasnamäe ajastu: mängud Jalgpallimäel
9. osa - Mõneminutilood: Mängud Tiigiveskil
10. osa - Mõneminutilood: Spordi väljaku leidmine
11. osa - Mõneminutilood: Eesti esimene jalgpallifoto?
12. osa - Mõneminutilood: Näitelava - esimene spordiajakiri?
13. osa - Mõneminutilood: Jalgpall polegi tõsine sport!
14. osa - Mõneminutilood: "Mis see Jalapalli Mats kurja on teinud?" 

„Mõneminutilood“ on lühivideote sari, mis jutustab sündmusi ja seiku Eesti jalgpalli minevikust. Sarja eesmärk on tutvustada Eesti jalgpalli mitmekesist ja põnevat ajalugu ning äratada selle vastu huvi. Lood on koostanud jalgpalliajaloolane Indrek Schwede ning need põhinevad põhjalikul uurimistööl ja tema raamatute „Eesti jalgpalli ajalugu I osa. Koolipoistest Pariisi olümpiani 1924“ ja „Eesti jalgpalli ajalugu II osa. Esimesest jalgpallistaadionist 1925 kuni esimese MM-valikmänguni 1933“ materjalidel.

Foto: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum