VIDEO | Välisklubide jalgpalliakadeemiate külastamine aitas mõista arengusuundi Eesti noortetöös

Noortetööjuhid külastasid märtsi- ja aprillikuus kahes jaos Inglismaa ja Šotimaa jalgpalliakadeemiaid. Reiside käigus tutvusid nad St Mirreni, Kilmarnocki, Motherwelli, Middlesbroughi, South Shieldsi, Spennymoor Towni ja Sunderlandi jalgpalliklubide noortetöö ja korralduse arendamisega.

Eesti Jalgpalli Liidu noortetööjuhtide projektijuht Mario Pruuli sõnul oli reedese kokkusaamise eesmärk tutvustada üksteisele reisidel nähtut ning arutada üheskoos, kuidas saadud teadmisi oma igapäevatöös rakendada. „Külastustega tahtsime noortetööjuhtidele näidata, kuidas kasutavad välisklubid neidsamu tööriistu, mis neile siin Eestis nelja aastaga andnud oleme,“ rääkis Pruul.

JK Tabasalu noortetööjuht Marko Kristali sõnul nägi väliskülastusel hästi ära, kuhu suunas jalgpall liigub nii võistkonna, klubi kui mängijate arengus. Ta lisas, et Eestil on võrreldes Inglismaa klubidega oma noortetöö professionaalsuses ja detailsuses veel pikk tee minna, kuid külaskäigust sai kaasa võtta mõttevälgatusi, mis on Eesti noortetöö arengus teostatavad. „Peame klubidega jõudma sinnamaani, et pöörame palju rohkem tähelepanu just individuaalsete mängijate arendamisele ja tänu sellele saama ka võistkonda ja tervet Eesti jalgpalli paremaks,“ rääkis Kristal.

Šotimaa jalgpalliakadeemiate külastusel osalenud Tartu JK Tammeka noortetööjuht Siim Valtna nõustus, et on värskendav võrrelda välismaal kasutatavaid praktikaid siinse keskkonnaga. „Minu jaoks andis see ülevaate, mis mujal toimub, kus mina või klubi oma asjades oleme ning kas see on tõesti siis nii palju erinev või ei,“ ütles Valtna. „Loomulikult ei saa me Šotimaa klubidega kõike üks ühele teha, kuid saime jagada ideid, kuidas nähtud praktikaid Eestis rakendada ning jagada kontakte, et ka edaspidi suhtluses olla ja omavahel koostööd teha,“ rääkis ta.

Valtna lisas, et Eesti noortetöö on iga aastaga paremaks läinud, kuid on veel kohti, millele tähelepanu pöörata. „Näiteks kuidas jätta jalgpalli või oma klubi juurde need mängijad, kes lõpetavad, sest nad ei taha või ei saa profimängijateks,“ ütles ta.

Pruuli sõnul kõlas mõttevahetusel erinevaid ideid, kuidas lahendada suuremaid küsimusi Eesti jalgpalli noortetöös üldiselt ning mida saaks alaliit veel omalt poolt ühiste eesmärkide toetamiseks teha. „Sellised kokkusaamised on tegelikult head kohad, kus neid küsimusi arutada. See on väga meeldiv protsess, kui koos neid asju mõtleme, sest see võib viia uue ja väga hea lahenduseni,“ võttis Pruul mõtted kokku.

EJLi noortetööjuhtide projekti käivitas jalgpalliliit 2020. aastal ning selle eesmärk on arendada klubides välja väga heal tasemel ja klubi huvidest lähtuv noortesüsteem. EJLi noortetööjuhtide projektis lööb kaasa kümme Premium liiga ja viis Esiliiga klubi. Samuti osaleb projektis kaks klubi, kes rahastavad noortetööjuhti ise, niisamuti on kogu protsessi kaasatud ka EJLi akadeemia. Alates sellest aastast toetab projekti arengut logistikaettevõte Ferroline Group.

Pildil EJLi noortetööjuhtide projektijuht Mario Pruul. Foto: Liisi Troska/jalgpall.ee