Eesti saalijalgpallikoondis tunnistas Läti kindlat paremust

Kohtumise esimesel poolajal pani Läti Eesti surve alla ning eestlaste peamine rõhk läks vastaste käikude kinnipanemisele. Kuigi Eesti puurilukk Mark Boskin näitas mängus suurepäraseid tõrjeid, tõi kõrge pressing Lätile tulemuse juba 5. minutil: hea söödukombinatsiooni järel pääses värava ees löögile Andžejs Mickevics. Läti duubeldas edu 13. minutil, kui eestlaste pallikaotuse järel võitis vastane palli ning värava all vabaks jäetud Janis Pastarsisel piisas vaid ühest puutest, et pall võrku saata. Niisiis läks Eesti vaheajale 0:2 kaotusseisus. 

Teine poolaeg algas nii nagu esimene: domineerivamaks meeskonnaks sai Läti. Eestile pakuti mitmeid võimalusi väravate vahet vähendada, kuid sihini jõuti alles 30. minutil: karistuslöögi järgsest olukorrast sahistas võrku Maksim Babjak. Vastasel oli kiirelt vastus olemas ning kaheväravalise edu kindlustas meeskonnale kohtumises teise tabamuse löönud Mickevics. Lõpptabamuse vormistamine jäi 37. minutil Artjoms Troickis hooleks. 

Koondise peatreener Mikko Kytölä sõnul oli karikavõistluste teine kohtumine tunduvalt keerulisem kui avamäng Leedu vastu. „Oli näha ja tunda, et mängijad on füüsiliselt väsinud. Teisest küljest tean, et mängijad said väsimuse ja vastasega hästi hakkama: pole lihtne võistelda meeskonna vastu, kes paneb kõrge pressi peale, on kogu aeg liikuv, nooruslik ja energiline. Meil oli mitu head võimalust, et kohtumine 2:2 viigistada või isegi lüüa 3:2 värav, aga me polnud piisavalt valmis, et neid võtmemomente realiseerida – ja see on järjekordne õppetund meile,” rääkis Kytölä. 

Kytölä tunnistas, et vaheajale mindi küll kaheväravalises kaotusseisus, kuid tema jaoks oli veel kõik võimalik. „Peamise sõnumina edastasin mängijatele riietusruumis, et pole vaja veel pead norgu lasta. Mulle meeldib näha positiivset energiat ka siis, kui me oleme 0:2 taga, sest saalijalgpallis on kõik võimalik ja küllaltki lihtsalt muudetav. Mängijad võtsid mu sõnumi omaks, me jätkasime ja andsime Lätile hoolimata kaotusest kõva võitluse,” rääkis ta. 

Eesti edasine saatus karikavõistlustel on veel lahtine, kuid ükskõik, milliseid mänge nädalavahetusel mängima ei minda, on peatreeneri sõnul oluline nendeks maksimaalselt taastuda. „Kindlasti peame selle kahe päeva jooksul taastuma, kuid samal ajal ootavad meid ka treeningud ja videosessioonid. Meil on veel palju, mille kallal selle lühikese ajaga töötada, aga usun, et pikemas perspektiivis on meie teekonnale antud siin hea start,” võttis Kytölä oma mõtted kokku. 

Eesti on hetkel kogunud kahe mängu järel ühe punkti. Kas Eesti jõuab oma alagrupis kahe parema meeskonna hulka ning liigub edasi poolfinaali või tuleb mängida 5.–6. koha mängu, selgub homme, 14. detsembril, kui omavahel kohtuvad Eesti alagrupikaaslased Läti ja Leedu. 

Balti- ja Põhjamaade saalijalgpalli karikal osalevad Eesti, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Gröönimaa, kes on jagatud kahte kolmeliikmelisse alagruppi. Karikavõistluste poolfinaalidesse pääsevad mõlema alagrupi kaks paremat koondist, kolmandad kohad mängivad omavahel 5.–6. koha mänge.

Pildil Eesti koondis eilse Eesti – Leedu mängu eel. Foto: Jim Christensen