Tänavune saalijalgpallihooaeg tõi kaasa rekordilised publikunumbrid ja laiaulatusliku osavõtu

Eesti Jalgpalli Liidu saalijalgpalli tehnilise juhi Teet Allase sõnul näitas lõppenud saalijalgpallihooaeg, et spordialal on Eestis tugev kandepind. „Mängijate arv kasvab, tribüünid on rahvarohkemad ning järjest rohkem on neid, kes panustavad mängu arengusse ka väljaspool väljakut. Eriti rõõmustav on naiste Meistriliiga naasmine ja et saime pakkuda treeneritele ja kohtunikele uusi arenguvõimalusi. Täname kõiki klubisid, mängijaid, treenereid, ametnikke ja fänne, kes hooaja õnnestumisele kaasa aitasid,“ rääkis Allas.

Saalijalgpallis lõid kaasa mängijad koolilastest tippudeni. Koolide turniiridel osales 816 noort, noorteklassides (U12–U18) veel 378 mängijat. Naiste saalijalgpallis oli tänavune hooaeg eriline, kuna pärast pausi peeti taas Meistriliiga hooaeg. Kokku osales naiste liigades 152 mängijat – 86 rahvaliigas ja 66 Meistriliigas. Mehed võistlesid neljas erinevas liigas – rahvaliiga, AFL liiga, saalijalgpalli Esiliiga ja Meistriliiga ning kokku osales meeste saalijalgpalli hooajas 1150 mängijat.

Publikunumbrid näitasid saalijalgpallis selget tõusu: kokku külastas hooaja jooksul erinevaid saalijalgpalli võistlusi 21 193 inimest. Meistriliiga põhiturniiri külastas rekordilised 10 985 inimest – 30% rohkem kui mullu. Finaalseeriat jälgis tribüünidel enam kui 3200 silmapaari. Ka Esiliiga ja naiste Meistriliiga näitasid positiivset trendi – vastavalt 2920 ja 573 pealtvaatajat.

Rekordi püstitas ka saalijalgpallikoondise kodupublikuarv, kui jaanuaris võõrustas noormeeste U19 saalijalgpallikoondis Sillamäel EM-eelringi. Eesti – Põhja-Makedoonia kohtumist käis saalis jälgimas 665 inimest (varasem rekord 218 pealtvaatajat 2024. aasta  meeste mängus Moldova vastu). Kokku külastas Eestis toimunud turniiri kolme mängu 1366 pealtvaatajat. Eelringist teenis Eesti U19 ka esmakordselt ajaloos edasipääsu EM-valikturniiri põhiturniirile. Meeste saalikoondis mängis hooajal kodupubliku ees kolmel korral, neist ühes teeniti 2:1 võit Kõrgõzstani vastu.

Lisaks astuti edukaid samme treenerite koolitustel ja kohtuniketöös. Aasta jooksul toimusid ühepäevased saalijalgpallimoodulid UEFA C ja B kvalifikatsioonikursusel ning 15 treenerit said kätte UEFA Futsal B diplomi. Aprillis korraldati täiendkoolitus, kus jagati praktilisi teadmisi olulisematest tehnilistest ja taktikalistest põhimõtetest, mida koondis rakendab ja mida klubid saavad oma töös kasutada. Karikafinaalturniiril katsetati esmakordselt saalijalgpallis videotoe (VS) süsteemi, mida kasutati hiljem ka Meistriliiga finaalseeria kohtumistel.

Kodupublik Eesti – Kõrgõzstan maavõistlusmängul, kus Eesti teenis 2:1 võidu. Foto: Sergei Stepanov