Eduseisu käest andnud Eesti rannajalgpallikoondis jäi Euroliigas punktita (lisatud peatreeneri kommentaar)

Eesti alustas avakolmandikku hea pressinguga ning mitmest võimalusest tekitasid parimad momendid Juhan Lilleorg ja Ragnar Rump, kuid esimese löögi peatas latt ning teise vastase väravavaht. Vastane asus kohtumist aga viiendal minutil juhtima, kui käärlöögist tulnud tsenderdus tagaposti leidis meeskonnakaaslase ning viimane pealöögiga palli võrku saatis.

Teise kolmandiku esimeses pooles sai märkimisväärse võimaluse Ervin Stüf, ent viigitabamust ei tulnud. Tuli see 15. minutil, mil Eesti väravavaht Andreas Kallaste eksitas kauglöögiga Taani puurilukku ning lennutas nahkera jõuliselt posti kõrvalt väravasse. Tegu oli Kallaste debüütväravaga rannakoondise eest. Teisel kolmandikul jätkus Eesti initsiatiivikus ning tasuks andis see veel kaks resultatiivset lööki: 20. minutil leidis Kristian Marmor värava all kaitsemängijate poolt tähelepanuta jäetud Sander Lepiku, kes peaga palli võrku saatis. Sama mängija oli täpne kolm minutit hiljem, kui ta Stüfi söödu järel suurepärase käärlöögi puuriluku selja taha lennutas.

Otsustava kolmandiku alguses vähendas Taani vahet, kui nende kauglöök võttis liivast rikošeti ja lendas väravasse. Samas kinkisid taanlased ühe värava ka Eestile, kui vastasmängija tagasisööt puurilukule oli sedavõrd tugev, et nahkkera lendas viimasest mööda võrku. Eesti 4:2 edus võttis mäng aga ootamatu pöörde – Taani skooris neljal järjestikusel minutil ning kahmas endale 6:4 edu, seejuures kasutati resultatiivselt ära mitmeid meeskonnale teenitud karistuslööke. Taani kaheväravalise eduga kohtumine ka lõppes.

„Nii nagu eelnevad mängud, läks ka see kahjuks sama rada pidi. Olime mängus sees, juhtisime pikalt, aga viimased neli-viis minutit andsime mängu täielikult käest,“ tõdes koondise peatreener Andreas Aniko pärast kohtumist. „Selle aja jooksul löödi meile neli väravat ja nii ongi. Momente tekitasime ise küll päris palju, aga jätsime need löömata.“

Aniko sõnul oli mängu võit käega katsutav, mis teeb lõpptulemuse eriti valusaks. „Kõik mängijad on pettunud – see viimane kohtumine oli tõesti võidetav. Tegelikult toimis kõik, kuni nende viimaste minutiteni.“ Peatreeneri hinnangul sai saatuslikuks ka meeskonna kõrge pressing. „Meie mänguplaan nägi ette aktiivset survestamist kuni lõpuni välja ja seda me ka tegime. Aga lõpus ei jaksanud me enam piisavalt ning vastane karistas – mängu otsustas Axel Damm, kelle individuaalne kvaliteet lõi vahe sisse.“

Sõltumata sellest, millise koha eest Eesti Euroliigas võistlust jätkab, ootab neid järgmine turniir ees septembris. „Jäänud on poolteist kuud. Peame selle aja jooksul treeningutes senisest rohkem keskenduma löökide kvaliteedile ja olukordade lahendamisele. Kindel siht on A-divisjonis püsima jäämine,“ ütles Aniko.

Eesti pidi Euroliiga etapil tunnistama kõigi alagrupivastaste paremust – nii jäädi alla Tšehhile, Itaaliale kui Taanile. Nädal varem ei õnnestunud koondisel punktiarvet avada ka Gruusias, kus lepiti võõrustaja, Portugali ja Šveitsi paremusega.

Alagrupi tulemused:
25. juuli kell 16.00: Tšehhi – Eesti 3:2
25. juuli kell 21.30: Taani – Itaalia 1:5
26. juuli kell 18.00: Tšehhi – Taani 2:3
26. juuli kell 21.30: Itaalia – Eesti 5:2
27. juuli kell 18.45: Eesti – Taani 4:6
27. juuli kell 21.30: Itaalia – Tšehhi

Tänavusel hooajal osaleb Euroliiga A-divisjonis 16 koondist, kellest igaüks võistleb neljast etapist kahel. Septembris Itaalias toimuvasse Superfinaali kvalifitseerub paremusjärjestuse alusel seitsme parima meeskonna kõrval ka võõrustajariik. Kohtadele 9–12 jäänud koondised mängivad kohamänge, neli viimast peavad aga omavahel sõelmänge püsimajäämise nimel. Kaks viimast koondist langevad tulevaks hooajaks tase allapoole – B-divisjoni. Lõplik paremusjärjestus, sealhulgas Eesti saatus sügiseks selgub hiljemalt 3. augustil, kui Moldovas mängitakse viimane etapp.

Pildil Eesti rannakoondise koosseis kohtumises Taaniga. Foto: Beach Soccer Worldwide