Harly Ollin meenutab turniiri: vägev tunne, kui platsile kõndides kõlab üle staadioni "Eesti-Eesti!"

16-aastane Ollin sai turniiri jooksul peetud kolme mänguga – Hispaania, Horvaatia ja Belgia vastu – tõrjetööd teha kokku 14 korral. Ehkki seljataha jäi suur ja ohtralt tähelepanu pälvinud turniir, tunnistas Ollin, et tavarutiini naasmine ning varasema treeningrütmiga taasharjumine käis üsna kiiresti, ehkki kogemus iseenesest erines varasematest koondiselaagritest just olmeasjade poolest päris palju.

"Midagi erakordselt rasket harjumisel ei olnud. Eks natuke võttis ikka aega, aga see on peale igat koondiselaagrit nii," tunnistas Eesti väravavaht. "Aga kogemus ise oli loomulikult teistsugune. Isegi kõik koosolekuruumid olid palju suuremad ja fännide arv oli ka tohutu. Vähemalt sellega võrreldes, mida mina olin varem kogenud."

Noor väravavaht leidis, et tippjalgpalliga kaasneva melu nägemine mõjub tulevikku silmas pidades kindlasti lisamotivaatorina. "Ma arvan, et see annab olulist kogemust ka selles mõttes, et kui mängid järgmine kord kuskil nii suure publiku ees, siis on kogemus all – ei tule enam ehmatusena! Tegelikult see üllatas päris korralikult, et nii palju fänne tuli. Ligi 5000 – see oli üle ootuste!" lisas Ollin.

Lisaks platsivälistele asjadele jäi Ollini jaoks turniirilt tugevaks mälestuseks loomulikult vastaste kvaliteet. "Kõige eredamalt jäävadki meelde professionaalsus ja melu. Vastased olid tõesti väga head. Tegelikult on neid asju nii-nii palju, mis sellest turniirist meelde jäävad," mõtiskles väravavaht.

Ta lisas: "Üks näide asjast, mida ma ei oodanud, oli just vastaste ääreründajate kvaliteet. See oli tõesti midagi uut! Hispaanial ja Horvaatial olid nad ikka väga tasemel."

Eesti koondise sisekliima suhtes jätkub Ollinil vaid kiidusõnu. "Sai palju nalja tehtud. Olime juba enne omavahel väga head sõbrad. Kindlasti aitas turniir veelgi ühtsust kasvatada, aga olime juba enne päris ühtsed. Palju aega koos veetnud igasugustes laagrites, lisaks suhtlevad paljud ka väljaspool jalgpalli. Meil oli hea ja ühtne sats," kiitis väravavaht.

Eesti U17 koondis lõi turniiri jooksul ise kaks väravat – esmalt skooris Hispaania vastu võitlusolukorrast Ron Neltsas ning seejärel Horvaatia vastu imelisest kauglöögist Aston Visse. Ent milline emotsioon turniirilt kõige tugevamalt meelde jääb? On selleks väravad või miski muu?

"Väravad on kindlasti tipphetked, mis jäävad meelde ja on ka tulevasteks mängudeks motivaatorid," arvas Ollin. "Aga teised kaks asja, mis tooksin välja: kui kõndisime A. Le Coq Arenal väljakule ja tulime tunnelist välja. See hetk, kui kuuled tribüünilt inimesi pidevalt karjumas "Eesti-Eesti!" – väga vägev tunne. Ja kindlasti ei saa unustada kõiki neid toetajaid, kes pärast lõpuvilet jäid staadioni kõrvale ning küsisid pilte ja autogramme. Kõik fännid olid meile väga-väga suureks toeks."

Mida soovitaks Ollin tagantjärele neile noortele, kel võib tulevikus tekkida võimalus sellisel suurturniiril mängida? "Ma arvan, et soovitaksin võtta kõike nagu tavalist mängu. Püsida rahulik ja olla sina ise, täpselt nii nagu tavaliselt oled. Anda maksimumpingutus, nautida kogu mängu ja olla rahvaga kaasas. Ja loomulikult nautida seda toetust," sõnas väravavaht lõpetuseks.

Pildil Harly Ollin tähistamas Horvaatiale löödud väravat. Foto: Brit Maria Tael