Andres Oper Vanuatu turniirist: jäin poiste suhtumisega rahule

Avamängus Paapua Uus-Guinead penaltiseerias võitnud ning teises alagrupimängus Tahiti 1:0 paremust tunnistanud Eesti jõudis seega pronksimängule, kus alistati Joonas Lutsu karistuslöögist 1:0 Uus-Kaledoonia. „Üks oli selge – poisid tahtsid võita! See oli meie eesmärk ja läksime ka ründavama suhtumisega viimasele mängule peale. Jällegi ei suudetud meie väravale ohtlikuks muutuda ja need asjad, mis olime kokku leppinud, viisid nad väljakul ellu,“ sõnas Oper.

Kogu turniiri vältel oli peatreener väga rahul mängijate suhtumisega ning suures pildis võis kõigi panusega rahule jääda. „Eks ikka juhtub turniiril seda, et mõni mängija ületab ootuseid ja teine esineb veidi kehvemini. Aga ma olen ääretult rahul, et poisid said sealt väga palju õppetunde. Mitmed neist on justkui lihtsad, et mänguks tasub valida õiged putsad ning kohtuniku peale ärritumine midagi ei aita. Samuti oli heaks õppetunniks see, et kui väljak pole parimal tasemel, siis tasub sellest lähtuvalt teha ka otsuseid selle kohta, millal tasub teha lisapuude ja millal mitte. Eriti olukorras, kus nägime, et kõik vastased on keskväljal agressiivsed peale tulema.“

Oper tõi esile, et arenguturniirile vastavalt olid igale meeskonnale ette kirjutatud minutid, kui palju üks mängija peaks võistlusel väljakul käima. Protokolle vaadates jäi treenerile silma, et Eesti tegutses korrektselt, kuid seda ei saa konkurentide kohta öelda. „Mulle jäi teistes meeskondades silma veidi reeglitest mööda vaatamine, kuid tegu on ju sellise turniiriga, kus vähemalt meie läksime oma mängijaid arendama. Näiteks võidumeeskond India toetus kogu turniiri vältel vaid 13-14 mängijale.“

Hoolimata sellest oleks Oper soovinud finaalis just Indiaga mängida. „Finaal oleks meile ka kellaajaliselt paremini sobinud, sest avavile olnuks hiljem, mis oleks temperatuuri osas meid veidi paremini hoidnud. Aga sellest veel enam meeldis mulle see, kuidas India mängis ning kohtumine nendega oleks olnud kindlasti mängijatele heaks võimaluseks. Aga sel korral oli nii, et alagrupimängus määrati meie mängus Tahitiga vastasele üsna kahtlane penalti ja nemad Indiale finaalis mingit vastupanu osutada ka ei suutnud.“

Oper lisas, et kogu turniiri vältel vastased meile ohtlikuks ei muutunud ning kindlasti polnud kolmas koht meeskonna esituste peegliks. „Kui vaadata kogu 270 minutit sellest turniirist, siis tegelikult vastased meile ohtlikuks ei muutunudki. Pealelööke võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Indiaga meil kahjuks mängida ei õnnestunud, aga samas said kõik poisid oma võimaluse ja üleüldse hea kogemuse ning nii mõnigi neist haaras sellest kinni,“ ütles peatreener lõpetuseks.