Eesti Jalgpalli Liit tutvustab sajandi mänguks Eestisse tuleva Brasiilia koondise kuulsusrikast ajalugu.
Pärast kolmanda maailmameistritiitli võitu tuli Brasiilial järgmist triumfi oodata ligi veerand sajandit, kui Ameerika Ühendriikides toimunud turniiri finaalis alistati Itaalia.
1994: 24-aastase vaheaja järel kroonitakse Brasiilia taas maailmameistriks
Pärast Pelè ja teiste staaride rahvusvahelise karjääri lõppemist 1970. aastate algul, muutus Brasiilia koondise olukord ühel hetkel päris nutuseks. Kuigi meeskonda esindasid järjepanu sellised tähed nagu Socrates, Zico, Falcao ja Dunga, siis vaid viimasel sellest seltskonnast õnnestus oma maa teiste kõrval parimaks tüürida.
Kogu maailmale oli turniirilt turniirile üllatuseks fakt, et kolmekordne maailmameister Brasiilia ei ole 24 aastat järjest finaali pääsenud, tiitlivõidust rääkimata. Number 24 oli brasiillaste jaoks neljandat korda maailmameistriks tuleku juures maagiline veel seetõttu, et 1994. aastal USA-s peetud tiitlivõistlustel mängiti viimast korda 24 meeskonnaga. Kusjuures, seda tehti neljandat korda.
Kvalifikatsiooniturniir ei möödunud brasiillastele muretult, kuna viie võidetud mängu kõrvale koguti ka viigid Ecuadori ja Uruguayga ning üllatuskaotus Boliivialt. Sellest aga piisas, et koos Boliivia koondisega kohvrid pakkida ning 1994. aasta juuni algul põhja poole lendama hakata.
Brasiilia sattus üsna huvitavasse alagruppi – nende vastasteks loositi esmakordselt Venemaa nime all võistelnud koondis, Kamerun ning Rootsi. Esimese kahe vastu brasiillastel muret ei tekkinud, sest venelased alistati 2:0 ning kamerunlased 3:0. Alagrupi viimane mängu, mis otsustas esi- ja teise koha saatuse, tüürisid Brasiilia ja Rootsi sõbralikult 1:1 viigisadamasse.
1/16-finaalis kurvastasid brasiillased võõrustajaid USA-d. Kuigi ameeriklased hakkasid Brasiiliale visalt vastu, suutsid viimased Bebeto väravast siiski veerandfinaali jõuda. Mitmete kriitikute hinnangul peeti turniiri parim matš maha veerandfinaalis, kus Brasiilia sai omale vastaseks Hollandi koondise. Väravateta avapoolaja järel läksid kohvimaa pojad Romario ja Bebeto väravatest 2:0 juhtima, ent Dennis Bergkamp ja Aaron Winter viigistasid mänguseisu. Lõppsõna jäi siiski Brasiiliale, kui üheksa minutit enne matši lõppemist viis nad poolfinaali Branco tabamus.
Ükski mäng 1994. aasta turniiril ei tulnud Brasiiliale kergelt ning nii ka poolfinaal alagrupikaaslase Rootsi vastu. Siiski suutsid tol hetkel veel kolmekordsed maailmameistrid hiljem turniiri parimaks mängijaks tunnistatud Romario väravast kümme minutit enne kohtumise normaalaja täitumist võita ning end taaskord finaali mängida.
Pärast igavat 120 minutit finaalis Itaalia vastu tuli kasutusele võtta penaltiseeria, kuna tundus, et kumbki meeskond ei tahagi meistriks tulla. Finaalmängu 11-meetri karistuslöögid jäävad jalgpallimaailmale igaveseks meelde ühe mehe – Roberto Baggio – pisarate tõttu. Kuigi Gianluca Pagliuca suutis Marcio Santose penaltilöögi pareerida, vastas samaga Claudio Taffarel Daniele Massaro löögi puhul. Kuna Itaalia poolelt oli eksinud ka Franco Baresi ja Brasiilia koondislased järjepanu kõik löögid realiseerinud, jäi viimane sõna öelda Roberto Baggiol, kes pidi itaallaste lootuste säilimiseks kindlasti skoorima. Legendaarse number kümne löök lendas aga kõrge kaarega üle värava ning Brasiilia koondisest oli saanud neljakordne maailmameister, esmakordselt Carlos Alberto Parreira juhendamisel.
Vaata 1994. aasta finaali tipphetkeid siit: http://www.youtube.com/watch?v=pw9uM80mVBI
Foto: fifaworldcup.yahoo.com