Fänniportree | Marika Selge alias Maska

Sa oled selline särav fänn. Sain kohe aru, et tulid tribüünile täie hingega kaasa elama, kuniks seda aega looja meile on andnud. Mis või kes andis Sulle tõuke Jalgpallihaiglaga liitumiseks?
Tribüünile saabki ainult täie hingega kaasa elama tulla. Teisiti ei oskagi. Jalgpalli olen armastanud juba kümmekond aastat, seda jälginud, kaasa elanud, nii kodus teleri ees kui ka staadionil koha peal. Seal fännitribüünil täie hingega kaasa elavaid fänne vaadates tekkis soov ka endal fänniellu sukelduda. Seega, Jalgpallihaiglaga liitumine oli lihtne otsus. Kui on soov, küll siis leidub ka tee. Ikka ise sai oma sammud sinna haiglasse seatud.

Kui paljudele koondise kodumängudele Sa oled kaasa elanud?
Koondise kodumängudele on kaasa elatud kõikidele, mis on toimunud viimase kümnekonna aasta jooksul.

Olen sinuga mitmel reisil koos olnud. Kaamerapilt on Sind ka neil välismängudel, kus mul ei ole võimalik olnud kaasa reisida, pea alati fikseerinud. Palju Sul välismängude külastusi kokku tuleb?
Välismängude külastusi tuleb kokku 10 ringis ikka.

Pole mõtet küsida, kas Sa oled mõne Eesti klubi fänn, sest oled Premium liiga viimases reklaamklipis kenasti üles võetud. Miks just Nõmme Kalju?
Koduses Eesti klubijalgpallis lööb, jah, minu süda Nõmme Kaljule. Aastaid ise nõmmekana, on ta ju koduklubi, millel on maailma parim fännklubi. See pole lihtsalt fännklubi. See on midagi palju rohkemat - see on sõpruskond. Miks me seda teeme? Sest armastame Eesti klubijalgpalli, Kaljut ja inimesi, kellega nädalast nädalasse selle imelise linnaosa klubile kaasa elame.

Mis Sa arvad Eesti jalgpallist tänasel päeval?
Eesti jalgpall on tänasel päeval just täpselt selline, nagu tal on võimalus olla. Kõik annavad ju endast parima ja seda vastavalt võimalustele. Mis aga peamine, et me ei anna alla. „Me usume, me usume Eestisse!“ kõlab ka fännitribüünidelt. 

Sinu positiivseim ja negatiivseim elamus seoses Eesti koondisega?
Hmm? Huvitav, et seostub kaks elamust, mis mõlemad seotud ühe ja sama vastase, Belgiaga. Üks suur ja nukker kaotus ja samas viimane Belgiaga mäng kodus. Viimane oli täismajaga jalkapidu, kus oli fantastiline atmosfäär ja ilus mäng Eesti koondiselt.

Tuleta meelde mõni naljakas või õpetlik seik seoses jalgpallifänlusega!
Jalkatripp Klaipedasse 2016 - kogu sündmus oli nii naljakas kui ka õpetlik. Ei hakka seda lahti seletama, sest kõik, mis toimub haiglas, jääb haiglasse.

Ma tean, et võitlesid vahepeal raske haigusega ja jäid peale. Kas jalgpallifänlusel oli ka mingi teraapiline osa Sinu paranemisel?
Jah, kindlasti on. Sellistel hetkedel on nii lähedaste kui ka sõprade tugi väga oluline. Mulle mõjus hästi just jalgpallisõprade seltskonna vaba ja lahe suhtumine, nende kiiksuga huumorimeel. Kui vähegi jõudu jagus, sai mängule mindud. Need täie hingega kaasaelatud hetked staadionil aitasid mõneks tunnikski ennast välja lülitada, tunda ennast lihtsalt tavalisena ja end positiivselt laadida, et siis taas uskuda ja võidelda edasi.

Meid ootab täna viimases valikmängus ees üsnagi ebameeldiv vastane, kellega mängimisest on meil valusaid mälestusi. Mis seisuga lõpeb tänane Eesti – Bosnia ja Hertsogoviina mäng?
Väga loodan ja usun, et sel korral meie kaitsemäng peab hästi ja ei lasta Bosnial tekitada nii palju pealelöögivõimalusi, nagu seda oli 6. septembril 2016 mängus, kus väravale löögid olid nende 19:8 meie kahjuks. Usun, et erinevalt eelmisest mängust on meil pealelöögivõimalusi rohkem ning neid formeerub ka kindlateks võimalusteks. Nulliga me ei jää, aga ennustamine on tänamatu töö. Nii suurelt nad meist sel korral üle ei sõida. 1:2 või 2:1, aga kellele? Eks mäng näitab. Loomulikult usun Eestisse ja loodan Eesti võitu.

Intervjueeris Aivar Kivisiv alias Aixton
Lugu ilmus eilses Eesti – Bosnia ja Hertsogovina mängu kavas