33-aastane Dmitri Kruglov on jõudnud käia seiklemas nii Venemaal kui Aserbaidžaanis ning lisaks tõstnud kodusel Eestimaal neljal korral meistrikarikat. Kogenud mängumees veel karjääri lõpetada ei taha ning kinnitab, et naudib endiselt platsil rügamist ja allahindlust
Mis on olnud su karjääri kõige raskem hetk?
@maksim8k
Mul on olnud raskeid perioode, kui pikka aega ei mängi jalgpalli ning eks just need ongi olnud kõige raskemad ajad. Sest on ju nii, et kõik, mis me teeme – trennid ja see raske töö – on selleks, et mängida. Mul on aga olnud perioode, kus ma ei ole saanud mängida isegi oma klubi duubli eest ning siis pead kuidagi leidma motivatsiooni, et nädalast nädalasse trenni teha. Teistel kõigil on nädalavahetustel mängud, aga sina ei mahu isegi pingile – see on raske.
Lemmikväravad, mis oled löönud nii klubi kui koondise eest?
@andreazanderson
Nimetaksin värava Moskva CSKA-le, mille lõin Rostovis mängides otse karistuslöögist. Koondise eest ei ole mul liiga palju väravaid kirjas, aga valiksin värava Lätile. Me olime vähemuses, tulin vahetusest sisse ja skoorisin Vassiljevi söödust.
Kes on su iidol jalgpallis?
@eldar.f.i
Lapsena meeldis mulle praegune Madridi Reali peatreener Zinedine Zidane ning temaga karjääri viimasel aastal samas klubis mänginud Roberto Carlos, aga praegu enam ei ole mul iidoleid.
Kellega saad koondisest kõige paremini läbi?
@marttikallas
Seda vist teavad kõik (naerab). Eks need on Kostja Vassiljev ja Aleksandr Dmitrijev.
Kas olete oma väliskarjääriga rahul?
Kadri, Elva
Klubikarjäärist on mul meeles üks must periood, kui olin pikka aega – ligi pool aastat – mängupraktikata ning läksin siis Moskva Torpedosse laenule. Seal juhtus ühel hetkel nii, et põhjustasin kahes järjestikkuses mängus penalti. Pärast seda viskasin oma uued putsad prügikasti. Sellest hetkest sain üle tänu kahele faktorile: mul oli treeneriga pikk jutuajamine ja õnneks olid minu kõrval inimesed, kes mind raskel ajal toetasid. See mõõnaperiood oleks võinud kesta ka pikemalt, aga minu õnneks seda ei juhtunud.
Aga üldiselt olen oma väliskarjääriga rahul, kuigi eks mõne asja oleks muidugi võinud teha veidi teistmoodi, kui nüüd tagasi vaatan. Mis on aga kõige olulisem asi, mis ma enda jaoks välja olen toonud, on arusaamine, et kui sa lähed välismaale ja oled leegionär, siis selleks tuleb valmis olla. Leegionäre ei hakka keegi paluma, vaid sind vahetatakse lihtsalt ära. Igal pool on välismaalastest päris pikk järjekord ukse taga ja nad kõik ootavad, et sinu asjad läheksid viltu ning neil tekiks šanss su koht ära võtta. Kui lähed võõrsile mängima, siis pead kohe siin ja praegu olema valmis mängima ja näitama oma parimat vormi.
Millise tiitli võitmine on kõige eredamini meelde jäänud?
@marcuspoder77
Kindlasti mu esimene tiitel oli kõige tähtsam, sest olin siis noor mängija. Samuti tooksin välja meie viimase ning kahjuks ainukese tiitli Infonetiga. Võin isegi öelda, et ma raiskasin selle tiitli võitmiseks vist liiga palju jõudu, sest mängisin kaks viimast vooru luumurruga. See oli kindlasti väga meeldejääv tiitlivõit.
Miks tahtsid hakata jalgpalli mängima?
@allik.aron
Eks ma pean ausalt tunnistama, et kui olin 5-aastane, viis isa mind esimest korda trenni ja mulle ei meeldinud üldse. Ilmselt seetõttu, et kõik poisid juba oskasid midagi teha, aga mina läksin täiesti esimest korda ja olin kõige nõrgem. Aga umbes aasta või poolteist hiljem viis isa mind Maardusse trenni ning hakkas minuga individuaalselt tegelema. Ligikaudu poole aasta pärast olin juba oma meeskonnakaaslastega võrdsel tasemel ja siis hakkas mulle jalgpall meeldima. Olen oma isale väga tänulik selle eest!
Kuidas tundsid ennast Bakuu Neftci ridades mängides?
@ggasymovv
Olin seal kaks ja pool aastat ning tahaksin välja tuua eelkõige esimese poole, kui töötasin kolm kuud koos treeneri Anatoli Demjanenkoga. Tema oli põhjus, miks ma üldse sinna läksin. Mängijana oli ta autoriteet minu jaoks väga positiivne ning see oli suur meelitus, kui ta isiklikult helistas ja tahtis mind oma klubis näha. Pikas perspektiivis oleks olnud väga hea võimalus ka selleks, et kui mängin mõne aja tema käe all, siis kutsub ta mind veel kuhugi. Seda kahjuks ei juhtunud, aga vaatama sellele veetsin Neftcis päris hea perioodi, kuigi klubil olid toona väga rasked ajad.
Kas sul on peale jalgpalli olnud ka muid hobisid?
@martjoosep
Minu hobid on seotud spordiga: näiteks kui Kostja Vassiljev on Eestis ja meil on aega, siis mängime tennist ja lauatennist.
Kas sulle meeldib rohkem mängida vasakkaitses või vasakus äärepoolikus?
Artis, Viljandimaa
See on ühest küljest justkui väga lihtne, aga teisest küljest väga raske küsimus! Kõik sõltub konkreetsest mängust, taktikast, millist jalgpalli tahame näidata ning millise meeskonna vastu mängime. Viimased kaks aastat klubis mängisin kaitses, aga koondises oleme viimasel ajal mänginud puhaste äärepoolikutega ja see meeldib mulle rohkem, sest saan osaleda nii kaitses kui rünnakul. Aga üldiselt võin öelda, et need mõlemad positsioonid on minu kohad ning valida on raske, sest kui mängin kaitses, siis proovin rünnakut toetada, ning poolikut mängides aitan kaitsefaasis. Töö peab olema tehtud lipust lipuni!
Kõige meeldejäävam hetk karjääris?
Jürgen, Saaremaa
Tooksin välja eduka perioodi koondisega, kui mängisime Tarmo Rüütli käe all ja jõudsime play-offidesse. Klubidest tooksin välja need harvad euromängud, mis olen mänginud. Palju neid just pole, aga näiteks Moskva Lokomotivi eest sain Euroopa liigas mõned minutid kirja – see oli eriline tunne.
Milliseid tundeid tekitab sinus FCI Tallinna ja Levadia liitumine?
Rauno, Narva
Sellele ma ei tahaks vastata. Mul on sellest raske rääkida ja ma ei ole vist veel aru saanud, mis toimus.
Kõige ebameeldivam kogemus välismaal?
Jaanus, Pärnu
Ravan ehk mu viimane klubi Aserbaidžaanis oli ebameeldiv, sest seal toimusid väga kummalised asjad. Justkui mingid eesmärgid olid püstitatud meeskonnale, aga ei olnud toetust, kuidas neid saavutada. Eks ma muidugi sain aru, kuhu ma sinna siirdudes lähen, aga ei oodanud, et seal on kõik veelgi hullem. See oli tõesti kummaline periood mu karjääris ning kui lõpuks sain 2014. aastal seal veel ka vigastada, siis see oli mustades toonides kirss tordi peal.
Kas senisest koondisekarjäärist on jäänud midagi kripeldama või oled sellega rahul?
Rain, Põlva
100%-liselt minu plaanide järgi pole see kindlasti läinud, sest eks ikka on olemas nii head kui halvad päevad, on head mängud ja halvad mängud. See on kõigil nii ja nendest kogemustest tuleb õppida. Aga kui koondisekarjääri üle mõelda, siis mulle ei meenu küll, et oleks olnud sellist musta perioodi. Koondises on alati hea atmosfäär, head fännid, head partnerid – kõik on tore, pead endast lihtsalt kõik andma ja nautima!
Kui saaksid midagi oma karjääris muuta, siis mis see oleks?
Eliise, Tartu
Tahaks teha ühe asja – kinnitaksin oma praeguse pea oma 20-aastase keha külge.
Mis on välisklubidest kõige positiivsemalt meelde jäänud?
Jana, Tallinn
Tooksin välja kõik mängud, mis olen kaasa teinud Venemaa kõrgliigas. Kui võrrelda sealset taset teiste kohtadega – nt kas või Aserbaidžaaniga – , siis Venemaal on ikkagi erilisem tase. Seal on kõik palju profim ning võin öelda, et kõik mängud, mis ma seal tegin – need olid minu jaoks pidu!
Mida plaanite teha pärast mängijakarjääri lõppu?
Hannes, Tallinn
Loomulikult mul mingid mõtted ja unistused on, aga viimased ajad on näidanud, kui kiiresti asjad jalgpallielus muutuda võivad. Iga hetk võib kõik pea peale pöörduda ja nii on väga raske midagi planeerida.
Millise Eesti jalgpalluri karjääri kadestate kõige rohkem?
Anu, Tartu
Ei kadesta kellegi karjääri! See on halb omadus, ma ei taha kedagi kadestada.
Kui 2014. aasta aprillis saite vigastada, kas siis ei tekkinud mõtteid karjääri lõpetamiseks?
Georg, Tallinn
Mulle ei mahu need mõtted isegi praegu pähe (naerab- toim). Ma tahan endiselt mängida ja olen motiveeritud! Vigastused on vältimatu osa meie erialal ning sa pead need lihtsalt üle elama, võimalikult kiiresti paranema ning tagasi tulema. Jah, 2014. aasta oli minu jaoks muidugi raske, sest mul oli operatsioon nii aprillis kui novembris (õlg ja põlv), aga vigastusteks tuleb valmis olla.
Mis on sul meeles oma esimesest koondisemängust?
Oliver, Viljandi
Mäletan, et mäng toimus Lätis, Riias. Mängisime 2:2 viiki, mina sain vahetusest sisse ja vist teenisin kollase kaardi. Mänguärevusest rääkides – see on alati nii, et kui su esimene puude on edukas ning õnnestub hästi, siis saad enesekindlust juurde ja lihtsalt jätkad mängimist.
Mis on sinu parim omadus mängijana? Aga milline on omadus, kus saaks juurde panna?
Kristo, Võru
Ennast kiita on väga raske, aga ütleksin, et tsenderdus ja löök on mu parimad omadused. Kus saaks juurde panna – see nimekiri on päris pikk ja paberist jääb puudu, kui neid üles lugema hakkan! Aga tegelikult ütleksin, et lühike kasv, peamäng ja distantskiirus. Paraku on inimestel aspekte, mida me füüsiliselt ei saa muuta.
Mis on sinu arust Eesti jalgpalli suurim miinus?
Lea, Haapsalu
Üldiselt on väga kahju, et meil on väga vähe selliseid inimesi nagu Andrei Leškin, Viktor Levada ja Kuno Tehva ehk ärimehi, kes armastavad jalgpalli. Kui meil oleks rohkem inimesi, kes on valmis Eesti jalgpalli arendamiseks raiskama oma raha või leidma selleks lisavahendeid mujalt, siis oleks meie jalgpalli tase palju kõvem.
- Dmitri Kruglov
- Sünniaeg: 24.05.1984
- Koduklubi: FCI Tallinn
- Varasemad klubid: FC Levadia, Moskva Lokomotiv, Krasnodari Kuban, Moskva Torpedo, Bakuu Neftci, Bakuu Inter, Rostov, Bakuu Ravan
- Eesti meister: 2004, 2013, 2014, 2016
- Koondisekarjäär: 109/4
Lugu ilmus detsembrikuu Jalkas
Tekst: Kadi Parts
Foto: EJL