JALKA│Rannakoondise debüüt kõrgseltskonnas: kripeldama jäi nii mõndagi

Eesti meeste rannajalgpalli koondis mängis lõppenud hooajal esimest korda Euroopa kõrgeimas ehk A-divisjonis. Jalka uuris Eesti Rannajalgpalli Liidu juhilt Kari-Andri Kaselt ja Eesti koondise kaptenilt Kristian Marmorilt telgitaguseid, kuidas A-divisjoni jõuti, kuidas sealse tasemega hakkama saadi ja millised on koondise tulevikuplaanid.

Eesti rannajalgpalli koondis kindlustas endale 2022. aastaks koha A-divisjonis 2021. aasta septembris, kui B-divisjoni finaalis alistati 4 : 3 seisuga Türgi. Kase sõnul oli see tema jaoks kõige emotsionaalsem turniir üldse. „Kuna sel turniiril ei tohtinud lubada ühtegi eksimust, siis pidi igas mängus täiega keskenduma, ainult võitudega sai edasi. Meeskonna vaim oli mega – „kõik või mitte midagi“-turniir.“ Koondise kapten Marmor nõustub Kasega, kuid nendib, et pärast turniiri oli vaja kahe jalaga maa peale jääda. „Me olime väga rõõmsad oma saavutuse üle, aga fakt on ka see, et A- ja B-divisjoni vahel on ikka suured käärid,“ räägib Marmor.

A-divisjoni jõudmine ei tähenda loorberitele puhkama jäämist. Uue aastaga sooviti taset tõsta, kuid mitu meest jäi mugavustsooni kinni. „Selle aasta ettevalmistuse puhul oli positiivne, et Ülemiste Citys olev sisehall andis võimaluse tõsisemaks rannajalka ettevalmistuseks. Kahju oli aga sellest, et mõned poisid lõpetasid pärast A-divisjoni jõudmist koondisekarjääri, see jättis mingil määral meeskonnale jälje. Samuti on füüsiline ja vaimne ettevalmistus kaks täiesti erinevat asja – osale ei olnud veel kohale jõudnud, et järgmine aasta tuleb teistsugune,“ seletab Kask. Marmor lisab, et paljud mängijad läksid vana rasva pealt mängima ja kui 12 mehest tegi vaid kolm tükki süsteemset ettevalmistust, siis on keeruline suurt edasiminekut loota.

Et saada mängupraktikat ja kogeda tõelist rannajalgpalli tipptaset, lahkus Eesti koondis kodukamaralt ja lendas Portugali, et mängida kaks maavõistlust Portugaliga. Portugal on kolmekordne rannajalgpalli maailmameister, seega tõotasid tulla väga keerulised kohtumised. Esimeses mängus sai Eesti suure 0 : 10 kaotuse, päev hiljem mängitud kordusmängus võeti vastu viisakam, 2 : 6 lõppseis.

Koondise kapteni sõnul oli tore minna mängima maailma tipu vastu, aga B-koondisega peale minnes ei andnud see suures plaanis suurt midagi. „Meiega ei saanud liituda mitmed põhimehed ja olime veel selles faasis, kus otsisime õigeid lülisid. Seetõttu võib seda nimetada B-koondiseks. Esimene mäng oli meie jaoks šokk, teises mängus olime paremini sees, kuid Portugal võttis jõuga lõpus oma ära. Põhimängijatele andsid need kaks mängu reaalsuskontrolli küll, aga märtsis oli veel keeruline põhjapanevaid järeldusi teha.“

Maavõistlusmängudele Portugalis järgnes kodune ettevalmistusturniir Pärnus, kus A-divisjoni turniiri peaproovil olid vastasteks vanad sõbrad B-divisjonist – Tšehhi, Läti ja Taani. Eesti mehed suutsid võtta võidu Läti ja Tšehhi üle, kuid Taanit alistada ei suudetud. Marmori arvates oli kodusel turniiril positiivseid noote, kuid mingid asjad jäid ka kripeldama. „Taanit oleks tahtnud võita – oleks isegi pidanud võitma. Pärnu tulemused läksid meil ilma ja mängijate arvu nahka. Oli üsna külm ja vihmane, mistõttu muutusid jalalabad ja varbad kangeks ja pallitunnetus polnud enam nii hea. Lisaks olid meie põhituumiku vennad suuresti väljas, mis tähendas väiksemat rotatsiooni – sellepärast sai jaks mingi hetk otsa.“

A-divisjoni noosiks üks võit

Pärnu ettevalmistusturniirile järgnes kaks etappi A-divisjonis, mis mängiti juulis ja septembris. Eesti alagrupivastased olid Portugal, Šveits, Poola ja Prantsusmaa. Ühtegi võitu ei suutnud Eesti küll grupimängudes koguda, kuid Marmori sõnul saab seda osaliselt põhjendada keerulise mängugraafikuga.

„Kuna me olime kõige madalama asetusega koondis turniiril, siis oli meie mängude graafik eriti keeruline. Portugal ja Šveits olid omaette puust, aga meid ei aidanud kuidagi asjaolu, et meie mängude vahel oli laias laastus ainult 24 tundi. Kaotasime turniiri esimese mängu õhtul Portugalile ja pidime kohe järgmise päeva lõunal mängima Poolaga.“

Sarnane olukord kordus teisel etapil septembris, kui Eesti pidas ühel päeval raske mängu Šveitsiga ja pidi seejärel kohe järgmisel hommikul mängima Prantsusmaaga. „Poola ja Prantsusmaa olid mängitavad vastased, kuid kahjuks jäi natuke puudu,“ seletab Marmor. Eesti suutis võiduarve avada Saksamaa vastu, kes alistati 9.–10. koha mängus 3 : 1. Esimene aasta lõpetati A-divisjonis seega üheksanda kohaga, väravate vahega 12 : 27. Marmori sõnul jääb pisut kriipima, et paljusid Eestile löödud väravaid oleks saanud tegelikult vältida.

Juurde tuleb panna suhtumise ja taktika koha pealt

Koondise stabiilsust ja mängurütmi mõjutas ka paljude põhimeeste lahkumine ja põlvkonnavahetus. Möödunud hooajal liitus koondisega mitu uut meest, kaasa arvatud Martin Thomson, kes on murujalgpalli esiliigas palliva FC Elva keskkaitsja. Thomsoni rannajalgpalli karjäär sai alguse aga hoopis Taanis, kus noormees pallis eelmisel hooajal BSC Copenhageni ridades.

Rannajalgpalli liidu juhi Kase sõnul oleks Eesti koondis lõpetanud kõrgemal kohal, kui kõigil oleks samasugune suhtumine nagu Thomsonil. „Martin on väga huvitav kuju. Mänguliselt pole tal veel sada protsenti valmis, aga mõttetöö on tal paigas.“ Marmor lisab, et peale suhtumise saaks koondis juurde panna ka taktikaliselt. „Nelikud mängivad meil erinevaid stiile, kuna oleme eri klubidest – tulevikus tuleks proovida valida üks konkreetne stiil, siis muutub asi ühtsemaks.“

Järgmise hooaja graafiku suhtes on asjad veel lahtised. „Rannajalgpalli aastagraafik tehakse teatavaks igal aastal toimuval aastalõpukonverentsil Dubais. Ainuke asi, mis on kindel, on see, et järgmisel hooajal mängib 14 meeskonda A-divisjonis,“ seletab Kask. Suurenenud A-divisjoni jääb seega püsima ka Eesti, kelle eesmärgid saab kapten Marmori sõnul juba enne alagruppide selgumist välja hõigata.

„Kuna järgmisel aastal on A-divisjonis rohkem meile tuttavamaid vastaseid ja saime juba selle aasta karastuse alla, siis on eesmärk number üks kindlasti A-divisjoni püsima jäämine. Tahame saada rohkem võite!“ kuulutab Marmor.

***

Eesti koondise mängud ja väravalööjad A-divisjonis

Alagrupimängud

Portugal–Eesti 8 : 1 (Nõmmiko)
Eesti–Poola 2 : 7 (Lepik 2)
Šveits–Eesti 5 : 3 (Lepik, Er. Stüf, Mäeorg)
Prantsusmaa–Eesti 6 : 3 (Lepik 2, Er. Stüf)

9.–10. koha mäng

Eesti–Saksamaa 3 : 1 (Nõmmiko, Er. Stüf, Lepik)

***

A-divisjoni lõppjärjestus 2022