Kaarna: suutsime episoodiliselt vastastega võrdselt mängida

Naiste U-19 koondis mängis sel nädalal EM-valikturniiri Ungaris, kus jäädi Belgia, Sloveenia ja Ungari järel neljandaks. Noortekoondise peatreeneri Katrin Kaarna sõnul suudeti vastastega episoodiliselt võrdselt mängida, aga selleks, et neilt ka punkte võtta, on vaja stabiilsust ja järjepidevust.

U-19 koondis kaotas esimeses mängus 0:4 Ungarile ja teises kohtumises jäädi 0:1 alla Belgiale.

Viimases mängus jäädi eduseisust 2:4 alla Sloveeniale. „Mängisime esimese poolaja üsna kehvasti tegelikult, hoolimata sellest, et suutsime üsna varakult kahest nurgalöögist mängu juhtima minna. Ei olnud sellist ühtset võistkonda väljakul, kui Belgia vastu nägime, ja tundub, et see kiire eduseis tuli ka mängijatele ootamatult. Mängupilti ei suutnud naiskond parandada - see karistati poolaja lõpus ka ära ja vaheajale läksime viigiseisus. Teisele poolajale läksime paremini, aga siis rikkus kahjuks kohtunik mängu ära. Ma üldiselt ei taha otsida vabandusi kohtunike tegevusest, sest mängijad on need, kes otsustavad mängutulemuse väljakul, aga paraku viimases mängus oli oluline roll lõpliku tulemuse juures ka temal. Enamik kollaseid oli liiga lihtsalt antud, üleüldse võttis ta vastu kummalisi otsuseid ja Anett Vilipuu eemaldamisega muutus mäng väga raskeks. Mängijad pingutasid lõpuni, aga kümnekesti sellisel tasemel vastase vastu oli liiga raske. Palju energiat ja jõudu jäi ka Belgia mängu ja loomulikult on ka vaimselt raske uuesti ennast selliseks pingutuseks sundida. Need on mõtlemise ja õppimise kohad, kus ja mida parandada, et tugevamatele koondistele järjest ja järjest lähemale jõuda ja hakata ka nendelt punkte röövima," ütles Kaarna.

„Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et oli hea turniir. Kui tavaliselt oleme kõige tugevama vastu pidanud üsna suureskoorilise kaotuse vastu võtma, siis seekord ühtegi sellist mängu ei olnud. Mängijate tase tasapisi tõuseb ja seda kinnitab nende sooritus - kuidas suudetakse mängida palliga, momente luua ja kaitsetööd teha. See kõik on aastatega paranenud. Loomulikult tahaks alati paremini, aga ega ka vastased ei oota niisama - kõik teevad tööd. Kui enne turniiri sai välja öeldud, et Ungari ja Sloveenia on eeldatavalt mängitavad võistkonnad, siis see nii ka oli. Hoolimata tulemusest esimeses kohtumises Ungariga, olime mängus sees ja meil oli mitmeid häid võimalusi, mida kahjuks ei suutnud realiseerida," arvas Kaarna.

„Kui meie tüdrukud tahavad saada paremateks mängijateks, siis tuleb ka iseseisvalt oma füüsilise konditsiooni ja tehnika kallal vaeva näha. Kiidan esmalt kõiki mängijaid, kes olid turniiril ja andsid endast parima. A-koondise kandidaatide hulka jõudmiseks on neil kõigil potentsiaali, aga siin sõltub neist endist, kas see on nende ambitsioon ja kas nad on valmis selle nimel pingutama, et sinna jõuda. Loodan, et nende hulgas on mängijaid, kes juba järgmisel aastal on A-koondise nimekirjas."

„Meid eristab vastastest enim meie liigade tase. Meie mängijad ei saa iga nädal vajalikul tasemel mängida ja kahjuks osa neist ei saa ka Expert liigas piisavalt mänguaega, kuigi nad on piisaval tasemel. Selleks, et esmalt 90 minutit sellise intensiivsusega mängida ja kuue päeva jooksul kolm sellist mängu mängida, peab ka kodus oma mängijatelt rohkem nõudma ja mängijad ise endalt rohkem nõudma. Sellisel tasemel palliga oodata ei lasta, kuna pressing tehakse kiiresti. Kui meie jääme pressinguga hiljaks, karistatakse see ära. Me suutsime episoodiliselt nendega võrdselt mängida, aga selleks, et neilt ka punkte võtta, on vaja stabiilsust ja järjepidevust. Kindlasti ka mängijate enesedistsipliin on siin üheks väga oluliseks faktoriks," lisas ta.

Foto: Lembit Peegel