Oper meenutab enam kui 20 aasta taguseid mänge Luksemburgiga: „Me pidime neid võitma“

„Me pidime neid võitma,“ meenutab Oper toona valitsenud hoiakut. „Ja nagu näha, mõlemad korrad võitsime, vähemalt siis, kui vaja oli.“

Esimene valiksarja kohtumine Luksemburgi vastu peeti 4. septembril 2004 A. Le Coq Arenal. Üllatuslikult jäi Oper algkoosseisust välja. Ründaja pääses väljakule alles teiseks poolajaks, kui Eesti juhtis 2:0. „Ma ei kujutagi ette, miks ma algkoosseisus ei olnud. Võib-olla oli mingi vigastus või oli mänguvorm kesine, aga praegu küll ei tule meelde,“ tunnistab Oper.

Väravani jõudmiseks vajas ta vaid veerandtunnist mängu: 61. minutil leidis Kristen Viikmäe sööduga Joel Lindpere, kelle madal tsenderdus jõudis Operini. Ründaja löök läbis Luksemburgi väravavahi ning Eesti juhtis 3:0. „Palju polnud vaja,“ naerab Oper. Ta lisab, et kuigi alustas kohtumist pingilt, oli koondisesse kuulumine juba omaette motivaator ning väljakul sai see energia väravaks vormistatud. „Koondisesse tulek andis mulle alati teistsuguse energia. Kui klubis näiteks ei löönud väravaid, siis koondises lõin. Ma ootasin alati koondisesse tulemist ja kasutasin seda maksimaalselt ära.“

Eesti 4:0 võit oli seda magusam, et koduväljakul polnud enne seda rohkem kui aasta võidurõõmu tuntud. Ühtlasi tõstis võit Eesti valikgrupi liidriks. „Eks hakkab ikka suruma, et kuidas me ei saa. Mida pikemalt võitu tuleb oodata, seda rohkem mängijatele pandud surve kasvab, aga seda magusamini ka võit maitseb.“

Oli see surve või mängijate enda tahe, kuid Eestile kujunes sellest MM-valiksarjast edukas turniir: 12 mänguga koguti 17 punkti ja lõpetati seitsme meeskonna konkurentsis neljandana. Luksemburg jäi punktideta viimaseks.

Enne alagrupi viimast mängu Luksemburgiga oli Eestil võimalus ka tabelitippude Portugali, Slovakkia ja Venemaa vastu heidelda kõrgema koha eest, kuid seda ära kasutada ei õnnestunud. „Viik Venemaaga, Portugalilt 0:1 ja vahetult enne Luksemburgi mängu 0:1 kaotus Slovakkialt. Kui oleksime suutnud Slovakkiat võita, oleks meil olnud võrdselt 20 punkti. Kuigi seda ei tulnud, läksime ikkagi Luksemburgi vastu võitu jahtima,“ meenutab Oper.

12. oktoobril 2005. aastal see võit võõrsil Luksemburgi vastu tuli – 2:0 ning mõlemad väravad vormistas just Oper. Operile meenub sellest mängust eriti üks detail – tema esimene ja ainus koondisekarjääri jooksul realiseeritud penalti. „Penalteid olen küll teeninud, aga rohkem mulle neid võimalusi ise löömiseks ei antud,“ muheleb ta.

Luksemburgi vastu löödud väravad aitasid Operil koguda valiksarjas kokku seitse tabamust – sama palju lõi turniiril ka portugallane Cristiano Ronaldo. Just võiduga lõppenud valiksarja viimase mänguga kaasneb Operil aga veel üks tavatu mälestus. Pärast kohtumist ei lennanud ta ülejäänud koondisega Eestisse tagasi, vaid sõitis Luksemburgist otse Hollandisse oma toonase koduklubi Roda JC juurde. „Läksin sealt otse Rodasse – mulle saadeti klubist auto järgi, et saaksin kiiremini tagasi klubi juurde.“

Toona teenis Eesti Luksemburgi üle kaks kindlat võitu, kuid tänavuses Rahvuste liigas pole Operi sõnul põhjust toonastele mängudele liiga palju mõelda. „See, mis nad olid siis ja mis nad on praegu, on ikkagi erinev. Ma arvan, et Luksemburg on kõvemast puust, kui me võib-olla arvame,“ ütleb Oper. „Luksemburg on teinud kõva arengu. Mängijad lähevad juba noorena naaberriikidesse ja saavad seal tugevates süsteemides areneda. Eesti jaoks on see kindlasti kõva pähkel, aga kodus tahaks ikka head tulemust näha.“

Kuidas hea tulemus saada? „Tuleb endast kõik väljakule jätta, olla kaitsjatele kogu aeg peavalu. Meil ei tule neid võimalusi liiga palju – see on alati nii olnud. Iga oma võimalus tuleb maksimaalselt ära kasutada. Mingit imerohtu siin ei ole: minna täie rauaga peale, kontrollida alati väravavahti ja raami lüüa,“ soovitab Oper.

Koondise endine tippründaja loodab, et kodumängus aitab meeskonda ka tribüünidel olev publik. „Mida rohkem meid kohal on, seda mõnusam tunne on ka mängijatel ja kogu personalil. Täis staadionil mängida on alati fantastiline tunne ja see annab mängijatele ekstra jõu,“ sõnab Oper lõpetuseks.

Lugu ilmus Eesti – Luksemburg mängukavas. 

Foto: Katariina Peetson/jalgpall.ee