Jalgpalli suvelaagritest on sirgunud ka tippmängijaid

10 aastat tagasi toimusid esmakordselt Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ja Rimi suvelaagrid, kust jõudsid tippjalgpalli Mihkel Ainsalu, Mark Oliver Roosnupp, Kaspar Mutso, Henrik Pürg ja Sören Kaldma.

Teatavasti on laagrite peamiseks eesmärgiks jalgpallimängust rõõmu tundmine ja tervislike eluviiside propageerimine, kuid seejuures on laagrilaste seas olnud ka hilisemaid tippmängijaid. Ajakiri Jalka küsis esimesel aastal laagris osalenutelt mälestusi.

Mart Poomi Jalgpallikoolist sirgunud ja praegu FC Levadias tegusid tegev Mark Oliver Roosnupp mäletab, et kibeles pigem ise suvelaagrisse. Treeningutest oli parajasti paus ja poiss tahtis kogu aeg mängida.

“Suvelaagris oli sõpru ees, sest olin paljudega eri turniiridel mänginud,” kõneleb Roosnupp. “Võõraid nägusid eriti polnudki. Kõik said omavahel hästi läbi ja omavahel pandi mängima tasemelt võrdsemad. See oli väga hea keskkonnavahetus. Muidu olid ikka ühed ja samad näod treeningul, aga nüüd saime uute poistega koos mängida.”

FC Levadia pallur Kaspar Mutso oli toona Kotkas Juuniori mängija. “Ema vist luges kuskilt, et toimuvad suvelaagrid,” meenutab Mutso. “Olin suur jalgpallihuviline, tegelesin sellega 24/7. Seepärast läksin sinna heameelega. Mäletan osavuskatseid, kus pidi palli aja peale läbi tähiste vedama. Aga mina olin laagris hoopis väravavaht! Ega ma ei mäleta, kuidas sinna sattusin, aga ju siis ise tahtsin, vastu polnud. Mul tuli hästi välja, sisse mulle ei saadud. Aga mu huvi väravavahiameti vastu kestiski ainult suvelaagri jagu, kui treeningule tagasi läksin, tuli keskpooliku mentaliteet tagasi.”

Praegu FC Flora ja Eesti U21 koondise põhikoosseisu kuuluv Mihkel Ainsalu meenutab, et suur huvi valitses aparaadi vastu, millega mõõdeti löögitugevust. Sinna oli lausa järjekord. Nõmme Kalju esindusrivistusse kuulub Henrik Pürg lisab, et tänu aparaadile sai võrrelda oma löögitugevust kasvõi auto sõidukiirusega.

“Tase oli laagris küll erinev, aga mind pole kunagi häirinud, kui kaasa löövad ka need, kes oskavad vähem jalgpalli mängida,” iseloomustas Pürg laagrit üldiselt. “Pealegi jaotusime enamasti taseme järgi. Tore oli teistega koos mängida, sain endale uusi sõpru.”

Kõigile poistele andis suvelaager innustust. Suvelaagrist saadud särgiga käisid Ainsalu sõnul paljud pärast treeningul.

“Seda, et vutt on kihvt asi, teadsin väikesest peale,” selgitab Mark Oliver Roosnupp. “Seda teadmist suvelaager kindlasti ei andnud. Aga oli suur asi rahvusstaadioni kõrval trenni teha. Tolleaegsed mängijad käisid vist ka meiega rääkimas, nagu mäletan. Ega ma tollal millestki muust mõelnud kui ainult jalgpallist. See oli nii igapäevane, miski muu tegevus seda ei varjutanud.”

Henrik Pürg ütleb, et suvelaagri suur pluss oli selles, et sai terve päeva jalgpalli mängida. Suvelaagrist saadud särk on tal siiani alles. Neljandat põlve jalgpallur Sören Kaldma mäletab, et laagri viimasel päeval viidi neid vaatama Eesti – Fääri saarte maavõistlust, kusjuures mängijad läksid väljakule laagrilaste vahelt! See oli Kaldma sõnul suur positiivne emotsioon! Kaspar Mutsol on siiani alles pall, millel meie koondislastelt võetud autogrammid.

“Elasin ainult jalgpallis ja jalgpalli jaoks nii treeningul, kodus kui hoovis ja kindlasti lisas see autogrammide saamine lisaenergiat: võibolla mängin ise ka kunagi sellisel tasemel!” kirjeldab Mutso oma emotsioone. “Sain autogramme Mart Poomilt ja Tarmo Kingilt ja praeguseks olen ise Tarmo Kingiga ühel väljakul mänginud!”

Sel aastal toimuvad suvelaagrid 12.-16. juunini ja 7.-11. augustinierinevates paikades üle Eesti. Osalema on oodatud kõik 2005.-2010. aastal sündinud poisid ja tüdrukud, mõnedes laagrites on sünniaastateks 2006-2010. Varasem kokkupuude jalgpalliga pole oluline.

Lisainfo ja registreerimine siit!

Suvelaagreid toetavad Rimi, Arctic Sport, Nike, FIFAA, T-shirt store, Premia, Taisto Bussid, Amps, Panasonic Eesti ja Interaltus.

Pildil eelmisel aastal suvelaagris pallinud noored jalgpallurid
Foto: Tiit Mõtus