JALKA | Erivajadustega inimeste jalgpall kogub hoogu

Eesti Jalgpalli Liit ja Eesti Eriolümpia Ühendus on omavahel koostööd teinud alates 2015. aastast. Kuigi juba varem oli mitu Eesti klubi korraldanud oma jõududega erivajadustega inimestele mõeldud turniire ja üritusi, puudusid seni järjepidev töö ja kindel plaan, kuidas viia jalgpalli nendeni, kes seda tavainimestega võrreldes teisiti tajuvad. EJLi ja Eesti Eriolümpia koostöö kestab neljandat aastat ja seni on keskendutud eelkõige lastele.

EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas selgitas, et lapsed on valitud peamiseks sihtrühmaks seepärast, et neis juba noorena kinnistada spordiharrastust.

„Kui edendame noortejalgpalli, siis ühel hetkel suureneb seeläbi ka täiskasvanud harrastajate hulk,“ sõnas Allas. Tema sõnul loodetakse millalgi jõuda ka täiskasvanutele mõeldud projektideni, aga hetkel hoitakse siiski fookust noortel. Seni on EJLi ja Eesti Eriolümpia üheks olulisemaks ettevõtmiseks olnud erivajadustega inimeste jalgpallikoondiste moodustamine. EJL on sealjuures aidanud kaasa sellele, et eriolümpiakoondislased saaksid kanda samasuguseid vorme, nagu kannavad kõik Eesti koondised, sealhulgas ka A-koondis. Alles tänavu märtsis käiski meie eriolümpiakoondis maailmamängudel, mida koondise treener Rain Tölpus meenutas kahetiste mõtetega.

„Esimene võidumäng, kus alistasime 4 : 1 Austraalia, andis loomulikult hea emotsiooni, aga hiljem enam megaemotsiooni ei tekkinud,“ sõnas ta. Tölpus selgitas, et Austraaliaga peetud kohtumine oli turniiri formaadi järgi divisjoneerimise mäng, mille alusel määrati kõik võistkonnad tugevusgruppidesse. Eesti sai selle järgi koha kõige tugevamas divisjonis, kus paraku kõik mängud kaotati.

„Eks süües kasvab ju isu,“ selgitas Tölpus, et võidetud avamängu järel kurvastasid ülejäänud kaotused noori. Kuigi võidurõõmu meie eriolümpiakoondis enam maitsta ei saanud, teeniti kõige kõrgemas divisjonis mängimise tulemusel 16 koondise hulgas kõrge neljas koht.

Kogemustega liikumisõpetajaid napib

Peale eriolümpiakoondise on aastate jooksul jõutud ellu viia mitu projekti. Eriti positiivse algatusena tõi Eesti Eriolümpia spordidirektor Siret Kruk välja EJLi korraldatavad laste jalgpallifestivalid, mida on läbi viidud alates 2016. aastast.

„Jalgpallifestivalid on laste silmad ikka väga särama pannud,“ sõnas Kruk. „Piisab sellest, et EJLi maskott siil on kohal, ja juba on kõik palju toredam. Lastel on lõbus – nii nagu üks liikumistegevus olema peabki. Esimesest kontaktist või positiivsest kogemusest spordialaga võib edaspidi väga palju oleneda.“

EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas kinnitas, et lastele mõeldud üritustel keskendutakse sellele, et kõik oleks laste jaoks nii lõbus kui ka turvaline. Tema sõnul võivad lapsevanemad peljata, et kuna jalgpall on füüsiline mäng, saavad lapsed haiget, aga selle vältimiseks on erivajadustega lastele mõeldud harjutused ja mängud veidike ümber tehtud. Harjutusi on natuke lihtsustatud ja mängude puhul jälgitakse, et füüsilist kontakti oleks vähem.

Lapsevanematest rääkides ütles Eesti Eriolümpia spordidirektor Siret Kruk, et üldiselt on vanemad väga huvitatud, et lastel oleks erinevaid liikumistegevusi, ja jalgpall on selleks hea spordiala. Samas on erivajadustega lastele mõeldud treeningute puhul tekkinud ka üks probleem: kuna tavatreeninguid üldjuhul läbi viia ei saa, tuleb koostada kas ainult erivajadustega lastest või neid ühendavad treeningud. Treeningute läbiviimiseks on aga vaja kogenud juhendajaid.

„Neid treeninguid peaksid juhendama treenerid, kellel on kannatust ja soovi neid lapsi treenida,“ selgitas Kruk. Kuigi EJL ja Eesti Eriolümpia on juba korraldanud mitu koolitust, mis on mõeldud treeneritele, õpetajatele ja liikumisjuhendajatele, on selles valdkonnas veel palju tööd ees.

„Senine koostöö erikoolidega on küll hästi sujunud, aga me ei saa teha suuremat hüpet enne, kui pole piisavalt jalgpallitaustaga liikumisõpetajaid,“ selgitas EJLi rahvajalgpalli osakonna juhataja Teet Allas. Ta lisas, et seniste koolitustega jätkatakse ja loodetavasti suureneb jalgpalliteadmistega liikumisõpetajate hulk aegamisi.

Iga tüdruk palliplatsile!

Peale varasemate tegevuste on EJLil ja Eesti Eriolümpial alates selle aasta kevadest käsil uus projekt, mis on suunatud eelkõige tüdrukutele. Allas sõnas, et kuna Euroopa jalgpalliliit propageerib aina jõulisemalt naistejalgpalli, käivitatigi just erivajadustega tüdrukutele suunatud projekt. Selles osalemiseks pidi Allas esmalt väikesest takistusest üle saama: nimelt ei olnud Eestit esialgu projekti kaasatud.

„Eelmise aasta lõpus tutvustati seda algatust Prahas ja meid oli välja jäetud,“ meenutas Allas. „Pidime ise pressima, et sinna pääseda, ja kolme nädala pärast tuli kinnitus, et oleme kaasatud.“

Uus projekt kannab nime „Getting Every Girl on the Football Pitch“ ehk „Iga tüdruk palliplatsile“. Esimene üritus peeti juba aprillikuus Pärnu Kuninga tänava põhikoolis ja festivalipäeval osales 42 tüdrukut. Sealjuures olid kaasatud nii tavaõpilased kui ka erivajadustega tüdrukud. Allase sõnul õnnestus ühendpäev väga hästi ja maikuu lõpus peetakse samasugune festivalipäev Tallinnas Sportland Arenal. Lisaks on mai lõpus kavas ainult erivajadustega tüdrukutele mõeldud päev Viljandis, sügisel peaks projekt kulmineeruma suure jalgpalli tähtsündmusega.

Lugu ilmus juunikuu Jalkas

Tekst: Kadi Parts