Rahvaliigas teeb debüüdi Mika Keränen

Keränen kuulis klubist oma sõbra pojalt, kes palus meeskonna lehte Facebookis laikida. Keränen mõtles seejärel, et tahaks ise ka jalgpalli mängida ning näeb eelistatult oma rolli väravasuul. “Ma hetkel ei pretendeeri isegi põhisse. Oh, ei, aga teise väravavahi koha nimel olen nõus võitlema! Kuigi, kui tegelikult peaks meil olema kolm väravavahti, olen vabatahlikult too kolmas. Miks? No ikka sellepärast, et minu vägiteod on juba tehtud vutis, aga lahe on trennis veel mängida päris reeglite järgi,” kirjutas ta oma Facebooki seinal. “Esimest trenni pole veel olnud, aga ajan end vormi aiamaal.” 

Keräneniga vesteldes selgub, et väravavahiameti juurde jõudmisel on olnud väga loogiline teekond. Lühikeses perspektiivis leidis 46-aastane Keränen hea põhjuse isolatsiooni ajal treenimiseks, sest esimesed kaks nädalad möödusid nendeta. Kuid suures pildis on tegu adekvaatse jalgpallispetsialistiga, sest trennipoistest kolmest said elukutselised treenerid jalgpallis ja hokis.  

Keränen alustas oma jalgpalliteekonda PK-35 klubis. “Minu jaoks algas kõik klubisisestel suveturniiridel. Esmalt võtsin osa 7-aastasena esimeses klassis, järgneva aasta suvisel turniiril kutsuti mind juba selle vanusklassi esindusmeeskonda. Meie meeskond oli üsna võimekas ja võitsime arvukalt hõbemedaleid. Samas ma tean, et minuvanustel HJK poistel on kapis kuld… Jõudsin esindada ka Malmin Palloseurat (MPS), kuid seejärel otsustas isa, et kolime 400 kilomeetrit ida poole, kust ta pärit on. Kitee-nimelises linnas elas toona vast 7000 elanikku ning jalgpallitase oli Helsingiga võrreldes hoopis kehvem. Mängisin sarnaselt varasemaga tipuründes ning seal õnnestus B-vanuseklassis olla parim väravakütt, meeskonna kapten ja üks silmapaistavamaid mängijaid maakonnas,” meenutab ta. 

Aastaid Eestis elanud Keränen räägib, et Soomes pöörati noortejalgpallis palju tähelepanu mõlema jala kasutamisele. “Väiksena olin laisem ja ei meeldinud mõlema jalaga palli kõksida. Kui 15-aastasena hakkasin tehnika parandamisele rõhku pöörama, siis nägin, et võib-olla oli minu jaoks veidi hilja. Meesteklassis jõudsime küll oma meeskonnaga rahvaliigast 5. liigasse, mis on kindlasti väärt sportlik saavutus, ja tegin trenni 4. liiga meeskonnaga, aga tundsin, et olin tol hetkel oma võimete piiril. Seejärel kolisin õppima teise linna ja lõpetasin oma mängijakarjääri. Aga nagu öeldud, siis Soome rahvaliigast on väga hea kogemus ja võib-olla saan eduelamuse ka Eesti rahvaliigas!”

Eestis on tal ette näidata üks eriline jalgpalliauhind. Nimelt kutsus Contra 2012. aastal Keräneni Võrumaa ja Põlvamaa vahelisele VIP-mängule Võrumaad esindama. “Sealt pärineb 22.06.2012 kuupäevaga jalkaässa individuaalne auhind. Lõin kaks väravat, aga pidin eelviimasel minutil platsil lahkuma, sest kannakõõlus läks katki. Kohe ei saanudki sellest aru ja võtsin isegi auhinna vastu, aga autosse istudes mõistsin, et siduri vajutamisega ma hakkama ei saa. Sõitsin parema jalaga pedaale vajutades Urvastesse ja siis otse Maarjamõisa ja järgmine hommik oli operatsioon. See oli minu jaoks pöördeline moment, sest hakkasin seejärel väärtustama tervisesporti ja tänagi valin väravavahi ameti, sest kardan, et platsil joostes ununeks oma vanus ja sooviks, et teine kannakõõlus ikka terveks jääks.”

Soome on jalgpallimaailmas tuntud lisaks legendaarsetele väljakumängijatele hinnatud ka puurilukkude poolest. Praeguse põlvkonna silmapaistev väravavaht on Lukas Hradecky, kelle suureks austajaks Keränen ka on. “Olen tõesti tema suur fänn. Hindan kõrgelt väravavahtide oskuseid, sest kunagi olin Kitees ka puurilukkude treener. Tänaseks Soome väravavahtidega tegelev Ville Anttonen soovis eraldi treeninguid ja sealt see pisik tuli. Ise tegin ju loomulikult harjutusi kaasa.”

Seonduvalt koroonaviiruse pandeemiaga pole jätkuvalt teada, millal sporditegevus Eestis jätkub. Rahvaliigades algab hooaeg mitte varem kui üks nädal pärast eriolukorra lõppemist. 

Keräneni sõnul pole selleks hooajaks Annelinna meeskond endale kindlaid eesmärke seadnud. “Facebooki grupis oleme rohkem tegelenud selle sõnumi levitamisega, et mehed hoiaks vormi või ajaksid end vormi. Hääletasime hiljuti ka oma särkide värvide üle, nii et valmistumine käib,” sõnab ta lõpetuseks.

Tänavuse hooaja meeste, naiste ning noorte rahvaliigade võistkondade registreerimise tähtaega pikendati 1. maini. Mängijad saavad oma litsentse allkirjastada, klubisse registreerida ning rahvaliiga klubi vahetada leheküljel ERISes. Mängijate ülesandmine võistkondadesse algab pärast võistkondade registreerimise tähtaja lõppu.

Foto: Kuvatõmmis 2016. aasta videost "Minu ja jalgpalli lugu.