AIVAR POHLAK: Lugu liigast

Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak analüüsib Eesti liiga seisu ja heidab pilgu tulevikku.

Eesti jalgpalli Premium liiga tegi 2015. aasta hooajal sammu edasi nii sisuliselt kui väliselt – staadionitel käinud publiku hulk kasvas ligi kolmandiku, tele- ja netiülekannete vaadatavus tõusis kuni kolm korda ja liiga oli tasavägisem kui kunagi varem.

Liigas rakendus klubis treenitud mängija reegel (KTM) ja Eestis treenitud mängija (ETM) reegel, mis olid plaanitud tulemust andma pikema ajaperioodi jooksul, aga mis välismängijate rolli vähenemise kaudu, küllap paljude jaoks üllatuslikult, avaldasid liiga kvaliteedile pigem positiivset mõju kohe.

Aasta jooksul peetud dialoogkohtumistel klubidega lepiti kokku mõlema põhimõtte edasine areng – klubide ettepanekul pehmendati KTMi reegli rakendumist (järgmine muudatus alates 2018. aasta hooajast, mil kaks KTMi mängijat peavad alustama ja üks olema kogu aeg väljakul; alates 2022. aasta hooajast kolm KTMi mängijat algkoosseisus ja kaks kogu aeg väljakul; alates 2024. aasta hooajast kolm KTMi mängijat kogu aeg väljakul) ja samal põhjusel viidi esiliigas sisse rangem ETMi reegel kui Premium liigas (alates 2019. aasta hooajast lubatud ainult kolm mitte ETMi-mängijat, samal ajal kui Premium liiga laeks jääb neli mitte ETMi-mängijat).

Tõusis ka liiga sportlik tase – mängutempo oli mitmes tippmängus üllatuslikultki kiire, välismaalt naasnud koondislased ja ekskoondislased ei domineerinud, konstruktiivne jalgpall sai positiivset tähelepanu ja mängijate füüsilise ettevalmistuse tasemele esitati tuleviku tähenduses selge väljakutse.

Sportlikult arenes ka esiliiga – Premium liiga uksele koputanud JK Rakvere Tarvas ja JK Tallinna Kalev olid tugevamad kui aasta varem samaga hakkama saanud Pärnu Linnameeskond ja Viljandi JK Tulevik. Premium liiga kogemusega mängijatele toetunud FC Kuressaare viimaseks jäämine on samuti kindla tähendusega.

Kuidas edasi?

Mistahes valdkondi arendades on oluline mõista, et Eesti ühiskond asub igas mõttes ülesehitavas faasis, mis tähendab, et protsesse tuleb näha just sellise nurga alt – meil pole võimalust viljade maitsemiseks ega nautimiseks ja peame nägema praeguseid tegevusi eelkõige pikemas perspektiivis ettevalmistavate ja loogikaid loovatena, muidu jääme tiirlema madalale orbiidile. Muuhulgas tähendab see, et huvi valdkonna vastu peab kasvama loomulikult ja sisuliste, mitte kunstlikult loodud ja ülevalhoitavate tähenduste kaudu.

See printsiip on olnud jalgpalli arendamise üldiseks aluseks kogu aeg, samas tuleb tunnistada, et oludes, kus ühiskond toimib pigem vastupidi – lühiajalisi tähendusi tarbides –, ei ole klubide tähelepanu hoidmine organisatsiooni sisulisel ülesehitamisel kuigi lihtne ülesanne ja edasiliikumise tempo ei ole seetõttu päris selline, nagu jalgpalliliit sooviks.

Hooaja eel andsime litsentseeritavatele klubidele ülesande, millele nad pidid hooaja jooksul tähelepanu pöörama, ja kahe võistlusperioodi vahelisel ajal asume nendega taas vastaval teemal dialoogi eesmärgiga hoida klubi tähelepanu igapäevastest asjadest laiemal spektril.

Klubikogukondade areng

Klubikogukondade arendamine on litsentseerimisprotsessi raames toimuva klubi – alaliit –dialoogi keskmes olnud mitmendat hooaega.

Kirjeldame kogukondi sisemise, välimise ja vaimsena – sisemise kogukonna moodustavad klubi täiskasvanud  ja noormängijad ja nende pereliikmed, samuti tõsifännid; välimine ehk füüsiline kogukond tekib territooriumi kaudu, kus klubi tegutseb, ja vaimne kogukond moodustub klubi tegevuse põhimõtetest ja klubi väärtustest. Mõistagi langevad väiksematel territooriumitel tegutsejate juures mõned asjad kokku ja näiteks Pärnus, Viljandis või Rakveres on see nii füüsilise ja vaimse kogukonnaga, aga juba Tartus see nõnda ei ole ning Tammeka ja Santose jaoks eksisteerib võimalus vaimsetes tähendustes eristumiseks, nagu see oli kunagi Tammeka ja Merkuuri puhul.

Kirjeldan alljärgnevalt lühidalt, kuidas näeme Premium liiga klubide kogukonnaloogikaid ja mida ootame neilt lähitulevikus.

FC Flora – rahvusliku jalgpallikultuuri taastamise sõnum klubi algusaastatel ja sellest lähtuv käitumine klubi hilisemal arendamisel oli eelduseks spetsiifilise fännkonna tekkimisele; noormängijad ja nende vanemad esimestes tähendustes kaasatud; ülesanneteks sisemise kogukonna kaasatuse edasiarendamine ja füüsilise kogukonna loomine tegutsemispaiga tähendustes, sest klubi vaimne sõnum on toonud kaasa pigem üle-eestilise kui kohaliku jälgija.

FC Levadia – uurides Levadia liigamängudest tehtavate internetiülekannete vaatajanumbreid, kus välismängul umbes kolmandiku võrra rohkem huvilisi (Floral ja Kaljul on sama näitaja vastupidine), võib järeldada, et kogukonnaloogika ei toimi ja tähelepanu on toonud eelkõige sportlik edu, mis on ka klubi olulisim vaimne sõnum; esmasteks ülesanneteks klubi olemuse selge kirjeldamine ja sisemise kogukonna kaasamine.

Kalju FC – selge sõnumiga klubi, mis Hiiule tagasikolimise järel omab ka kindlalt piiritletud füüsilist ruumi; esmaseks ülesandeks kogukonna kaasamise edasiarendamine.

FC Infonet – Lasnamäele kolimise järel kindlas füüsilises ruumis asuv klubi, kusjuures võimalik, et see ruum määrab ära ka vaimse kogukonna tähenduse; esmasteks ülesanneteks klubi vormi ja sisu loogilisse seosesse viimine ja kogukonna kaasamise stabiilselt toimivate rutiinide tekitamine.

JK Sillamäe Kalev – kindlas füüsilises ruumis tegutsev klubi; esmasteks ülesanneteks klubi sisemise kogukonna loomine ja toimimapanemine ning füüsilise kogukonna kaasamiseks stabiilselt toimivate rutiinide tekitamine.

JK Narva Trans – üks pikema ajalooga Premium liiga klubisid, keda ei ole sellest hoolimata tema toimimise füüsilises ruumis päriselt omaks võetud; esmasteks ülesanneteks sisemise kogukonna kaasamine ja füüsilise kogukonna kaasamiseks stabiilselt toimivate rutiinide tekitamine.

Paide Linnameeskond – traditsioonidega jalgpallikeskkond, kus vaimne ja füüsiline kogukond langevad suuresti kokku; esmasteks ülesanneteks sisemise kogukonna loomine ja füüsilise kogukonna kaasamine.

Pärnu Linnameeskond – suurte traditsioonidega jalgpallikeskkond, kus vaimne ja füüsiline kogukond langevad kokku ja on loomulikust jalgpallihuvist lähtuvalt iseenesest kaasatud; esmasteks ülesanneteks klubiidentiteedi ja sisemise kogukonna loomine ja aktiveerimine.

JK Tammeka – traditsioonidega klubi, kus sisemine kogukond jõuliselt kaasatud ja vaimne kogukond olemas; esmasteks ülesanneteks vaimse kogukonna kaasatuse edasiarendamine, vaimse ja füüsilise kogukonna kirjeldamine ja nende rolli edasiarendamine.

JK Rakvere Tarvas – jalgpalliliselt uus keskkond, kus vaimne ja füüsiline kogukond langevad kokku; esmasteks ülesanneteks sisemise ja välimise kogukonna kaasamine.

Liiga sportlik suund

Kui Teitur Thordarson tõi üheksakümnendate keskel meistriliigasse ühe hooajaga massidesse läinud liinikaitse, siis 2015. aasta tõi samasuguse murrangu konstruktiivse pallivaldava jalgpalli jaoks. Kuigi sellist mängu on liigas viljeldud varemgi – piisab, kui meenutada Tarmo Rüütli juhtimisel ja Konstantin Vassiljevi osalusel hiilanud Levadiat –, ei ole see mängustiil saanud mitte kunagi varem sedavõrd suurt tähelepanu ja on märke, et selles suunas hakkab liikuma kogu Premium liiga rong.

Kusjuures nimetatud asjaolu on oluline nii liiga sportlikuks kui ka atraktiivsuse arenguks, aga samuti klubide ja mängijate edasiliikumiseks ja peab saama vundamendiks, mille peale hakkab kerkima nii klubide euroedu kui mängijate läbimõeldud karjäär koos mängijaõiguste muutumisega Eesti klubieelarvete oluliseks osaks.

Sportliku poole pealt nõuab jalgpalliliit litsentseerimisprotsessis klubi omanäolise sportliku kontseptsiooni väljatöötamist ja selle juurutamist kogu klubipüramiidi ulatuses, mis peaks tagama nii klubide sportliku taseme jätkuva tõusu tegevuse mõtestatuse ja üha paremini konkreetseid mängunüansse tundvate jalgpallurite esilekerkimise kaudu.

Mängijate karjääri planeerimisest

Oleme “99 mängija” projekti raames alustanud kohtumisi klubide ja mängijatega eesmärgiga viia lähiaastatel litsentseerimisnõuetesse spetsialisti olemasolu, kes vastutaks klubides mängijate arengu eest ja planeeriks nende karjääri nii klubis kui ka hiljem väljaspool seda.

Kõnealune sai alguse olukorrast, kus liiga paljud mängijad-koondislased on klubiväliste nõustajate mõjul teinud karjääris halbu valikuid, samuti asjaolust, et noormängijate üleminek noortejalgpallist täiskasvanute jalgpalli ja duubelvõistkonnast esindusvõistkonda toimub juhuslikult, ilma tema arengule piisavalt läbimõeldult kaasa aidates ja sageli mitte optimaalsel ajahetkel.

Loomulikult võtab projekti toimimasaamine aastaid, aga tegemist on nii mängijate, klubide, liiga kui ka koondise jaoks tähtsa ülesandega, kusjuures asja käivitumine eeldab tõsise dialoogi olemasolu klubi ja mängijate vahel ning vastastikuse usalduse viimist uuele tasandile, mis teiselt poolt eeldab klubide professionaalsuse kasvu nii treeningväljakul kui kontoris.

Liiga laiendamisest

Hooaja käigus ja järel toimus alaliidus rida arutelusid nii juhtkonda kui ka Premium liiga klubisid kaasates, kus püstitati tees liiga võimalikust laiendamisest koos poolt- ja vastuargumentidega.

Liiga laiendamise poolt  kõnelesid jalgpalligeograafiline argument ja asjaolu, et tänavuse Premium liiga klubid vääriksid kõik seal mängimist järgmiselgi hooajal, ja fakt, et kaheteistkümne meeskonna ja kolmekümne kolme vooruga kalendrit oleks lihtsam koostada.

Liiga laiendamise vastu rääkis tippmängude asendumine reamängudega – üks mäng tippmeeskonna vastu või tippvõistkondade omavaheline heitlus asenduks mänguga üheteistkümnenda ja kaheteistkümnenda võistkonna vastu, mis mõjutaks nii liiga sportlikku taset, publikunumbrit kui ka üldist atraktiivsust, mis kõik praegu tõusutendentsiga.

Arutelud lõppesid ühehäälse arusaamisega, et liiga laiendamine ei ole hea mõte ja peame keskenduma heade tendentside hoidmisele kümne meeskonnaga liigas, mitte lahjendama mängukeskkonda.

Esiliigast

Nii jõuti otsusele, mille kinnitas jalgpalliliidu juhatus Gruusia vastu peetud koondisemängu päeval peetud koosolekul – Premium liiga arendamist on praegu õige jätkata kümne klubi formaadis ja järgmine samm tippliigade üldises arendamises tuleb astuda esiliigas, suurendades nii liidupoolset tähelepanu liigale kui ka nõudmisi klubidele.

Sellega seoses oleme välja töötamas esiliiga arengukontseptsiooni järgmiseks viieks aastaks, mis esimese prioriteedina näeb ette tähelepanu suurendamist esiliigale ja hiljem ka esiliiga B-le.

Kontseptsiooni olulisemad asjaolud on esiliiga arendusjuhi palkamine Eesti Jalgpalli Liidu poolt, liiga visuaalse identiteedi arendamine koos kajastuse suurendamisega (kuni igast esiliiga voorust ühe mängu ülekandmiseni soccernet.ee keskkonnas), tähelepanu suunamine esiliiga klubide kogukondade arendamisele ja esiliiga kuvandi muutmine. Viimase hulka kuulub ka tippliiga klubide duubleid puudutavate reeglite täiendamine, sest näiteks Infoneti ja Sillamäe duublid mängisid läbi terve hooaja ebanormaalselt kõrge keskmise vanusega (rekordina Infoneti 25,4 aastat ühes mängus), ületades kohati isegi Premium liiga klubide keskmist vanust, mis ei ole duublile tipptasemel mänguvõimaluse andmise mõte.

Praegu eeldame, et tähelepanu esiliigale suureneb oluliselt juba 2016. aasta hooajast, aga mõistagi ei olene selle projekti, nagu enamike muude asjade, ellurakendumise kiirus esmalt mitte jalgpalliliidust, vaid klubide võimekusest ja soovist pühenduda ülesandele.

Artikkel ilmus ajakirja Jalka detsember 2015 numbris

Foto: Lembit Peegel