Jalgpalliliidu asutamisest möödub 93 aastat

14. detsembril möödub 93 aastat Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) asutamisest.

EJL asutati 14. detsembril 1921 kolme jalgpalliklubi – Eesti Spordiselts Tallinna Kalev, Tallinna Jalgpalli Klubi ja Võimlemisselts Tallinna Sport – ühtekokku üheksa esindaja poolt (Bernhard Abrams, Karl Akel, William Fiskar, Julius Reinans, Oskar Raudsep, Otto Silber, Heinrich Roost, Verner Eklöf ja Vladimir Tell). Organisatsiooni esimene esimees oli Gustav Laanekõrb.

Enne Teist maailmasõda olid EJLi esimeheks ka näiteks teenekas Vabadussõja võitleja Jaan Lepp ning Eesti Olümpiakomitee üks asutajatest, pikka aega Riigikokku kuulunud ja erinevaid ministriameteid pidanud Ado Anderkopp.

EJL võeti FIFA liikmeks 1923. ja UEFA liikmeks 1992. aastal. Pärast Teist maailmasõda okupatsiooni tõttu katkenud EJLi tegevus taastati 3. detsembril 1988.

Tänapäeval EJL on Eesti suurim spordiorganisatsioon, kus igapäevaselt töötab ala arengu nimel üle 50 inimese. Organisatsioon korraldab 14 erineva rahvuskoondise tööd ja nende kodumänge, viib läbi Eesti täiskasvanute ja noorte meistrivõistlusi ning erinevaid karikavõistlusi, koolitab kohtunikke ja treenereid, litsentseerib klubisid ja mängijaid, töötab välja regulatsioone, arendab infrastruktuuri jne. EJLi egiidi all tegutseb üle 700 võistkonna.

Eesti Spordiregistri andmetel on 2013. aasta lõpu seisuga riigi kõige harrastatavamad spordialad võimlemine (18 757), jalgpall (17 359), ujumine (11 421), kulturism ja fitness (9495) ja korvpall (7984). Seejuures on jalgpalliharrastajate arv ka viimaste aastate jooksul läbi teinud märkimisväärse tõusu – veel 2009. aasta lõpus oli spordiregistri andmetel 12 109 jalgpallurit.