JALKA | Argo Arbeiter: kõige raskem oli hüvasti jätta Levadia duubli mängijatega

Juuli keskel ootamatult Tallinna Flora peatreeneriks saanud Argo Arbeiter ütles Jalkale, et kõige raskem oli oma lahkumisest rääkida Levadia duubli poistele. Ta tunneb, et vedas neilt alt, kuid klubi ees tal süütunnet pole. Klubi teadis, mis kaasneb teatud otsustega.

Kes sinuga uue töökohaga seoses esimesena ühendust võttis, Aivar või Pelle Pohlak? (Katrin, Tartu)
Pelle. Aivariga kohtusin üldse kümme sekundit. Ta oli vist välismaalastega, nad hüppasid klubist korraks läbi, Aivar soovis edu ja oligi kõik.

Palun võrdle treenereid Argo Arbeiterit ja Norbert Hurta. (Maarja Nurm, Rakvere)
See on küll raske küsimus. Ma pole ju Norberti käe all töötanud. Mul pole võrdlusmomenti tuua. Ma ei saa millegagi võrrelda. Võin aimata, aga see ei pruugi õige olla. Tean, et ta on analüütiline ja detailne. Muudmoodi ei oska vastata.

Mis olid need detailid, mis tuli muuta, et Flora hakkaks jälle väravaid lööma? (Tanel Kuuskmäe, Tartu)
Väravaid tuleb luua – ongi kõik. Ma ei taha neid kõigile lugemiseks välja tuua. Asi jääb taktikaliste nüansside sisse, mis ei kuulu avaldamisele, sest neid võivad lugeda ka teised treenerid. Muutsime teatud liikumisi ründefaasis ja see on edu toonud.

Läksid Levadiast otse Florasse. Mängijad küll nii ei tee! Kas sa end reeturina ei tunne? (Kaido, Pirita)
Aus vastus: ma tunnen end pahasti Levadia duubli mängijate ees. Neid ma vedasin alt. Kuigi ma ei tunne end klubi ees süüdi. Sel põhjusel on oma ajalugu. Klubi teadis, et teatud otsustega kaasneb minu selline käik. Duubli mängijatele oli seda väga raske öelda, see oli üks raskemaid jutuajamisi.

Oled mänginud pikalt Flora süsteemi klubides ja ka Levadias. Kumma klubi meheks end mängijana rohkem pead? (Marko, Pirita)
Oohh! Ma ei oska sedasi öelda. Igal pool oled saanud mängijana midagi, mida kaasa võtta. Flora süsteemis on olnud mõnusaid aegu, näiteks Tulevikus, kust läksin Soome. Levadias on olnud mõnusaid aegu. Satelliitklubides on raske mängida, paljud viskavad püssi põõsasse. Levadias oli raske, kui oli Itaalia treener (Franco Pancheri – toim.), aga vastukaaluks tuli Pasi Rautiainen. Ei saa öelda, et olen ühe või teise leeri mees. Igal pool on plussid ja miinused, Levadias tulin meistriks, Floras ei tulnud. See pole mulle enam tähtis, mälus on mängijakarjäär juba tuhmunud. Vaatan end kõrvalt, et mängis selline mees, kes ei olnud tippmees. Vaatan olnut treeneri pilguga: pigem mõtlen, miks ma ei jõudnud kuhugi.

Natuke kergelt andsin valudele ja sellistele asjadele alla. Mulle polnud looduselt nii palju antud. Mus polnud sisu või täpsemini ei jätkunud mus pühendumust. Siis polnud ka neid inimesi, kes tulnuks ja rääkinuks, et kuule, mõtle selle peale, et kui sa nüüd ei pinguta, siis vaata, kus su teekond võib lõppeda. Nüüd oskan ise oma näite puhul noortele nõu anda: vaata mind ja tee paremini! See, et jõuad Soome ... Iga vend siit Florast võib mängida Soome meistrivõistlustel.

Ole aus – mis oli su esimene reaktsioon, kui Kristali asemel pandi Levadia pukki Ratnikov? Olid ju aastaid head noortetööd teinud, nüüd vaadati sinust mööda, nagu oleksid nähtamatu! (Tarmo Ala, Võru)
Me olime valikus kahekesi: Sergei Ratnikov ja mina. Tegin päris pika nägemuse: neli A4 lehte, kuidas edasi minna. Viktor (Levada) valis Ratnikovi ja põhjendas ka. See oli okei. Ma ei saa midagi öelda. Olin valmis üle võtma, tahtmine oli seda teha, sest olin end duublis ammendanud. Mis seal ikka.

Kas tahaksid olla rohkem Eesti koondise või Manchester Unitedi peatreener? (Carl, Viimsi)
Mul lemmikmeeskond on Barca, valiksin selle, aga selles valikus oleks esimene Eesti koondis. Ma ei vaata väga Inglise jalgpalli, välja arvatud meeskondi, keda juhendab Pep Guardiola, ehk antud juhul Man City. Minule on see ... Ma ei taha kedagi solvata, aga asi on mängustiilides.

Su koondisekarjäär oli ju üsna lühike, viimase mängu pidasid sa vist 26aastaselt? (Aleksander, Rahumäe)
Võimalik, ei mäleta, statistika koha pealt olen väga nõrk. Kui lastega telerist vutti vaatan, siis nemad ja nende sõbrad teavad selliseid asju paremini kui mina.

Operi ja Zelinski varjust oli toona vist võimatu välja tulla? Mängijana sa oma potentsiaali ei realiseerinudki? (Taavi Masing, Tallinn)
Ei olnud midagi võimatut. Kõik on su enda teha. Luis Suareze ja Lionel Messiga on raske võistelda. Operi ja Zelinskiga oleks võinud küll konkureerida. Nad on head mängijad, aga ma ei teinud niipalju tööd, kui pidanuks. Kõik on ikka kinni iseendas.

Kas sina paneksid Eesti koondise väravaid lööma? (Kristofer, Pärnu)
Ma ei tea. Keeruline küsimus, ausõna: ei tea. Ma ei ole selle peale mõelnud. Vastamiseks peaksin põhjalikuma analüüsi tegema. Mul on mõtteid ja nägemus asjast, aga ma ei tea, kuidas see praktikas hakkaks olema. Floras tuli välja niivõrd-kuivõrd.

Kes on praegu kõige revolutsioonilisem treener maailmas? (Carmen, Tallinn)
Pep (Guardiola). Kui vaatad tema mängu, siis ta on leidnud end igas klubis ja muutnud oma käekirja. Kontseptsioon ja mõtteviis on jäänud samaks. Mängimine palliga, see on olnud ülim. Paljud mängijad, kes tema käe all on töötanud, ütlevad, et ta on õpetanud neid jalgpalli mängima. Tal on totaalselt teine mõtteviis.

Kui sa 1996. aastal Hõbepalli võitsid, oli ajakirjanduses sinu kõrval üks kena neiu. Kas olete ikka koos? (Signe, Tallinn)
Endiselt. Koos kolme lapsega. Mäletan, olin toona kohmetu, et mida ütlema pean.

Kas sa vahel mõnest mängitud mängust und näed? (Tom, Väike-Maarja)
Varem ikka nägin, mängija mängujärgne öö on selline, et mäng käib ikka edasi, aga enam ma kindlasti oma kunagistest mängudest und ei näe.
Aga kui samale küsimusele vastata treenerina, siis no eks ma Nõmme Kalju viiki nägin ikka. Sa ei tule sellest mängujärgsest erutusseisundist nii kiiresti välja. Mul läheb ikka aega, kui välja saan. Olin kindel, et komistame millalgi, me ei ole ju nii tugevad, et sõidame kõigist üle.

Kas sul see fakt on ikka meeles, et oled ainus Eesti koondislane, kes on ühes mängus löönud neli väravat? (Sten, Helsingi)
Jah, see on ikka meeles. See on ka meeles, et selles mängus lõin tühjast väravast 16 meetri pealt üle lati. Aga muu on sellest mängust jäänud uduseks.

Pärast Floras ametisse määramist ütlesid, et oled mulk ja seega auahne. Kuidas sa veel mulke iseloomustaks? Mis eristab neid teistest eestlastest? (Vambola, Helme)
Eks see olnud selline huumorivaldkonda kuuluv teema (naerab – toim.). Ma ei tea, mis meid eristab. Kui vaatan tuttavaid mulke, siis on kõik ikka erinevad inimesed.

Floral on hakanud hästi minema, ollakse tagasi tiitliheitluses. Kas mängumõõna ei karda? Mis on suurimad ohud, et hea seeria saab otsa? (Mikk, Tabasalu)
Suurim oht see, kui kaotad punkte. Mida kauem kindla käekirja järgi mängida, seda rohkem on vastastel aega seda õppida ja vasturohtu leida. Püüan natuke muuta mõningaid asju, et meie käekirja läbipuremine vastastele raskemaks teha. Tuleb ise teha oma asjad hästi ära ja hooaja lõpus on näha, kus me oleme. Punktide peale ma hooaja keskel ei mõtle.

Mida on treeneriamet kõige enam õpetanud? (Kristel, Kiisa)
Kui mõelda meeskonnale, keda pead juhendama, siis seal on üle 20 inimese. Kõik on isiksused, kõigil on tugev karakter. Sa pead nendega hakkama saama ja leidma kuldse kesktee, mis sobib kõigile. Ei saa raiuda oma, kui info kohale ei jõua. Pead ka mugandama oma ideed: ühele ütled ühtmoodi ja teisele teistmoodi. Ei ole üht teed ega õpetamisviisi ega mängustiili. Pead olema paindlik. Pead jääma endale kindlaks, aga paindlikkus vast ongi üks olulisi märksõnu.

Kas enese kehtestamiseks meeskonnas peab treener mingeid reegleid jälgima ja oma käitumist suunama või on asi lihtsam: see oskus on kaasa antud? (Aigar, Viljandi)
See on kindlasti kaasa antud. Samas on see teatud määral õpitav. Enese kehtestamine käib suhtlemise kaudu: ole aus ja kehtesta kõigile võrdsed reeglid, mille alla pead ka ise kuuluma.

Tekst: Indrek Schwede
Foto: Lembit Peegek

Lugu ilmus oktoobrikuu Jalkas