JALKA | perekonnalugu | Vennad Rõivassepad ehk Eesti jalgpalli õed Luiged

Valgast pärit Rõivasseppade tee jalgpalli juurde algas 1990. aastate keskpaigas, kui lisaks Vene gruppidele tekkis Valgas esimest korda ka Eesti poiste vutitrenni võimalus. Toona kuuendas ning seitsmendas klassis käinud Kaspar ja Kristjan jätsid senise kergejõustikutrenni kõrvale ja siirdusid murule palli taga ajama – tegemist oli otsusega, mida hiljem kahetseda pole tulnud. Kõige nooremal vennal Sandril enam hiljem eriti suurt sõnaõigust polnud spordiala valiku suhtes. „Eks ta enam-vähem nii oli, et vennad ütlesid, et pean just sinna minema ja juba 6-aastaselt olingi trennis,“ meenutas Sander, kes jõudis jalgpalli juurest teha ka põgusa kõrvalepõike. „Kuuendas klassis käisin pool aastat käsipallis Valga Kävali klubis ja siis ei tegelenud üldse jalgpalliga. Õnneks tuli kiirelt mõistus pähe ja läksin tagasi jalgpallitrenni,“ selgitas Rõivasseppade noorim vend.

Vaikselt, aga kindlalt edenesid vennad vutipüramiidis ülespoole ja esimesena jõudis meistriliigasse keskmine vend Kaspar. Aastatel 2004-2006 mängis ta kõige kõrgemal tasemel Tartu meeskonna eest, saades kolme hooajaga kirja 28 mängu ja ühe värava. „Ei oskagi midagi väga eredalt välja tuua, aga ilmselt oli kõige säravam mälestus ainuke värav, mille lõin 2006. aastal Valga vastu. Ning teisest küljest üldse mu esimesed minutid meistriliigas, mis sündisid samuti Valga vastu mängides. Hiljem on selgunud, et Valga võistkonna eest mängisid toona minu vastu mitmed hilisemad koondislased, keda olen ravinud, aga ega keegi muidugi ei mäleta, et mina ka sellesse mängu sekkusin,“ naeris Kaspar oma meistriliiga karjääri meenutades.

Pärast 2006. aastat, kui Kaspar oli ülikooli lõpetanud ja asus igapäevaselt tegelema arstitööga, tuli Eesti meistriliigas järgmist Rõivasseppa oodata üsna mitu aastat. Järgmisena jõudsid sinna 2012. aastal nii Kristjan kui Sander, kellest esimene piirdus kolme mängu ja 44 minutiga. Noorimal vennal õnnestus küll kodusel kõrgeimal tasemel mängida mitu hooaega, kuid tõele au andes oleks Sandri tähelend võinud olla veelgi kõrgem – paraku sekkusid siinkohal mängu vigastused. „Mulle on tehtud kolm põlveoperatsiooni ja kõige viimati lõigati küünarliigest,“ rääkis Sander, värske operatsiooniarm käe peal selgelt näha.

Rõivasseppade perekonna tohter Kaspar selgitas omalt poolt, kuidas noorema venna karjäär vigastuste tõttu vastu taevast lendas. „Kui Sander oli 18-aastaselt teeninud Floraga lepingu, siis paraku just enne uut ettevalmistusperioodi vigastas ta aastalõputurniiril põlve ning ette tuli võtta aastane taastumisperiood. Kui see mööda sai, siis oli paraku rong tipptaseme mõttes juba läinud, sest kõige kiiremal arenguperioodil tuli teha paus,“ rääkis Kaspar, kelle käe all on Sandrit opereeritud kolmel korral.

Pere noorim vend tunnistas ka ise, et vigastused on tema karjääri tõsiselt häirinud, kuid sellest hoolimata mängis ta Paide Linnameeskonna eest meistriliigas neli hooaega aastatel 2012-2015. Selle ajaga sai Sander kirja 141 mängu ning 25 väravat. „Kõige eredamalt on meeles mu esimene mäng, kus võitsime Kuressaaret 2:1 ja mul õnnestus ka värav lüüa. Samuti on hästi meelde jäänud 2015. aasta karikafinaal, kus sain paar minutit platsil käia Nõmme Kalju vastu,“ meenutas Sander oma profikarjääri eredamaid hetki.

Konkurents ja vennad Ojamaad

Kuigi kõik kolm Rõivasseppa on jalgpalliusku, siis omavahel liigseid tülisid ja suurt konkurentsi pole tekkinud. Vastupidiselt selgitavad vennad hoopis seda, et igaühel neist on oma plussid ja kui neid saaks kombineerida, võiks valmis teha tõeliselt korraliku vutimehe. „Meil vist on nii olnud, et kuna oleme kolm venda, siis on ka talent ära jagunenud kolme peale,“ naeris Kaspar. „Oleme mõelnud, et kui saaks kõigilt kolmelt midagi kokku panna, siis oleks päris jalgpallur olemas. Minult (Kasparilt- toim) võiks võtta vastupidavuse ja töövõime, Kristjanilt kohusetunde ja mängutarkuse, Sandrilt kõik tema head omadused,“ selgitas pere keskmine vend.

Aga kui kõik kolm Rõivasseppa panna omavahel 1:1 mängima, kes siis peale jääks? „Siin tuleb ilmselt mängu Sandri noorem iga. Meile väga suurt šanssi ei jääks, aga kahekesi koos saaksime kindlasti tema vastu. Samas kui peaksime 10 km võidu jooksma, siis seal oleks lood muutunud ja ka meil Kristjaniga tekiksid võiduvõimalused,“ selgitas vendadest jutukam Kaspar.

Meistriliiga ajad on kõigil kolmel vennal nüüdseks möödas, kuid ainsana on mängimisele päris kriipsu peale tõmmanud vanem vend Kristjan, kes pärast 2014. aastat enam platsile jooksnud pole. Nii Kaspar kui Sander on tänavu mõne mängu teinud: arstiharidusega keskmine vend kuulub III liigas mängiva JK Retro ridadesse, Sander on üles antud IV liiga võistkonda Valga Warriorisse. Mõlemad mehed tunnistavad, et eks mängunälg on endiselt olemas, kuid paraku pole pallitagaajamiseks piisavalt võimalust.

„Minul on jäänud ajanappuse taha, sest pole aega trennis käia ja nädalavahetustel olen sageli tööga hõivatud,“ rääkis igapäevaselt arstina töötav Kaspar, kes on juba pikka aega ametis ka Eesti A-koondise doktorina. „Samuti on faktoriks see, et kui trenni pole teinud ja mängid 90 minutit ära, siis oled järgmised kolm nädalat haige. Eks ma ikka panen ennast heas usus meeskonda kirja, aga paraku üle 2-3 mängu hooajal teha ei õnnestu, kuigi tunnen mängimisest tõsiselt puudust,“ lisas Kaspar.

Sander kinnitas omalt poolt, et igapäevaselt reklaamifirmas töötamise kõrvalt jääb samuti aega veidi napiks ning lisaks on teda endiselt kimbutanud vigastused. „Mänguisu on küll, aga praegu pole võimalust olnud,“ nentis pere noorim vend.

Kuigi vendade Rõivasseppade hiilgeajad meistriliigas on möödas, siis nende saavutus, et kõik kolm venda jõudsid jalgpallis kõrgeimale tasemele, on üsna enneolematu ja igati kiiduväärt. Kuidas asjaosalised ise oma saavutust hindavad? „Eks me tunneme end nagu maratonijooksjatest kolmikõed Luiged! Kuigi eks meie meediakajastus on küll olnud tagasihoidlikum ja siiani pole pidanud avalike suhete peale eraldi inimest võtma,“ viskas Kaspar nalja. „Kui veidi tõsisemalt rääkida, siis eks on ikka hea aeg-ajalt meenutada. Oleme omavahel rääkinud, et keegi teine pole seda suutnud, kuigi vendadel Ojamaadel (Harri, Henrik ja Hindrek- toim) on see võimalus, kui Henrik tuleks kodumaale karjääri lõpetama. Siis saame juba teha klubi ja pidada suvepäevi,“ andis Kaspar mõista, et vennad Rõivassepad ootavad huviga, et keegi nende omapärast saavutust kordaks.

***

Vennad Rõivassepad Eesti meistriliigas

Kristjan (sündinud 19.07.1981): 2012 JK Tallinna Kalev; 3 mängu; 44 minutit
Kaspar (sündinud 30.06.1982): 2004-2006 JK Merkuur Tartu ja JK Maag Tartu; 28 mängu; 1 värav
Sander (sündinud 23.08.1990): 2012-2015 Paide Linnameeskond; 141 mängu; 25 väravat

***

Andres Oper ja Raio Piiroja

Pikka aega jalgpallis olnud vendadel Rõivasseppadel on loomulikult välja kujunenud ka oma lemmikud Eestist. Meeste A-koondise arstina töötava Kaspari läbi aegade lemmikuks on Raio Piiroja, kellega tohtrihärra on piisavalt kokku puutunud. „Minu lemmik on kindlasti Raio. Olen temaga ta vigastuse tõttu ka väljaspool jalgpalliplatsi aega veetnud ja minu hinnangul ei ole meil hiljem enam koondises olnud temasugust nii suure võitlusvaimuga meest. Kui ta oli platsil, siis oli alati tunne, et nelja kaitsja asemel on meil viis. Ta oli kompromissitu võitleja ka patsiendina ja oli väga meeldiv vaadata, kui väga ta alati tahtis terveks saada,“ rääkis oma lemmikust keskmine Rõivassepp.

Noorem vend Sander vaatab aga alt üles Eesti koondise ründeässale Andres Operile: „Ta on läbi aegade kindlasti mu kõige lemmikum. Eestil ei ole teist sellist ründajat, kes samamoodi väravaid kõmmutaks, ja kui vaadata praegust seisu, siis minu arust on meil ründajate kriis.“

Vennad Kaspar (vasakul) ja Sander on Rõivasseppade perekonna kolmest vennast senini jalgpalli juures püsinud ja mõlemad sel hooajal juba madalamates liigades ka platsil käinud. Meistriliiga ajad on kõigil kolmel vennal selja taha jäetud.
Foto: Lembit Peegel
Tekst: Kadi Parts

Lugu ilmus septembrikuu Jalkas